Artur Adson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Elu: Elulooliste faktide lisamine |
PResümee puudub |
||
3. rida:
== Elu ==
Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, [[Sänna]] vallakoolis, [[Võru]] linnakoolis, [[Pihkva]] maamõõdukoolis ning oli lühemat aega [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas [[Venemaa]]l (1907-1912)> ja alates 1912 aastast [[Tallinn]]as [[maamõõtja]]na. Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtedele "[[Tallinna Teataja]]", "[[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsialdemokraat]]" ja "[[Postimees]]", 1920. a. sügisest "[[Tallinna Teataja]]" toimetuse liige, sama aasta lõpust ka "[[Päevaleht (1905)|Päevalehe]]" toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138|Pealkiri=Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed|Väljaanne=Õitsituled ; nr.1 1922 (lk45)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna.
Adson tuli eesti kirjandusse [[Võru murre|võrumurdeliste]] luuletustega ning oli aktiivselt tegev [[Siuru]] ja [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] kirjanikeühingus.
11. rida:
[[1920. aastad|1920. aastatel]] oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.
5. oktoobril 1935 määrati Artur Adson [[filmiinspektor]]iks<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242460&img=era0031_005_0000373_00010_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=0f6d1725dac308710f50d6968fadb01a Peaministri käsukiri nr. 6 5. oktoobrist 1935]</ref>.
[[1944]]. aasta septembris põgenes Adson [[Rootsi]]. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus.
| |||