Redaktsioon: 11. veebruar 2017, kell 14:59 redigeeri Paasik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1354 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. veebruar 2017, kell 15:02 redigeeri eemalda Paasik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1354 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Plastmasstorudest soojustagastites kasutatakse vahesoojuskandjana mittekülmuvat vedelikku. Üks seade koosneb tavaliselt kahest soojusvahetist. Plastmasstorudest võib koostada toruradiaatori. Plasttorusoojustagasteid on hea kasutada mitmesuguste soojuspumpadega koos. Omapäraseks soojustagastiks on soojussifoonid ja soojustorud. '''[[Soojustoru]]''' kujutab endast kergesti aurustuva vedelikuga (freoon) toru, millest on õhk eemaldatud (Joon 3, a). Toru alumises osas olevale vedelikule antakse ruumist väljuv heitsoojus, vedelik aurustub, aur tõuseb toru ülemisse ossa, kus ta kondenseerub ja annab ära [[aurustumissoojus]]e ruumi sisenevale õhule. Kondensaat valgub toru alaossa. Soojustoru peab olema vertikaalses asendis. '''Soojus[[sifoon]]''' (Joon 3, b) erineb soojustorust selle poolest, et kondensaat liigub toru soojendatavasse ossa kapillaare mööda, mitte aga raskusjõu toimel nagu soojustorus. Seega võib soojussifooni asend erineda vertikaalist ja kondensaat võib liikuda ka alt üles. ~~Pindsoojustagastites~~'''[[Pindsoojustagasti]]tes''' leiavad kasutamist plaatsoojusvahetid (Joon 4), trummelsoojusvahetid (Joon 5) või torusoojusvahetid (Joon 2). Soojusvahetuspindadena kasutatakse alumiiniumi, klaasi, plasti ja roostevaba terast. Soojusvahetis eraldub veeauru kondenseerumisel [[peitsoojus]], [[aurustumissoojus]]. Kõige enam soojust saaksime soojusvahetist siis, kui ruumist väljuv õhk jahtuks soojusvahetist väljumisel kuni välisõhu temperatuurini. Praktiliselt ei ole see aga võimalik. Soojusvahetite efektiivsust võime iseloomustada soojustagastusteguriga. '''[[Regeneratiivne soojusvaheti\|Regeneratiivses soojusvaheti]]s''' toimub soojuse perioodiline salvestamine väljuvalt saastunud õhult ja soojuse äraandmine sisenevale külmale õhule mingi aine soojusmahtuvse kasutamisega. Soojuse ülekanne on tsükliline. Saastunud õhu soojusenergia antakse mingile soojust salvestavale materjalile (salve) ja võetakse sealt värskele õhule tagasi (Joon 6). Regenereerivad soojussalvestid võivad olla liikuva või liikumatu salvega, samuti on vedelikuga salvesteid. Liikumatu salve korral tuleb kasutada kahte salve, millest ühte soojendatakse ja teine soojendab samal ajal ruumi sisenevat õhku. Perioodiliselt tuleb õhuvoolud ümber lülitada, et soojendada jahtunud salve ja saada soojust teisest salvest. Õhuvoolud lülitatakse ümber vastava klapiga. Ümberlülitamine peab toimuma automaatselt täiturmehhanismi abil. Ümberlülitamise kriteeriumiks võib olla salve temperatuur või lülitatakse klapp ümber aja järgi. Ühe tsükli kestus sõltub oluliselt välisõhu temperatuurist ja õhuvahetusest, seetõttu on aja järgi ümberlülitamine võrdlemisi ebatäpne.

Soojustagasti: erinevus redaktsioonide vahel