Kanada: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kuupäev ka |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Justin Trudeau]]
| pindala =
| rahvaarv =
| iseseisvus = 1. juuli [[1867]]
37. rida:
'''Kanada''' (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada]<ref>"Kanada hääldust kujul [kanaada] võib kohata tõesti vanema põlvkonna keelepruugis (mh Kanada eestlastelgi), ent uuemad allikad annavad soovitatavaks häälduseks siiski esisilbirõhuga [kanada], mis vastab ka inglise rõhu paiknemisele." [[Peeter Päll]] ([[Eesti Keele Instituut]]), detsember 2016</ref>) on riik [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad [[Vaikne ookean]] läänest, [[Põhja-Jäämeri]] põhjast ja [[Atlandi ookean]] idast.
Kanada üldpindala on 9
Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat [[maismaapiir]]i [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-ga. Lääneservas piirneb Kanada [[Alaska]] [[Osariik (USA)|osariigiga]] (piiri pikkus on 2477 km), peamine piir naabriga jookseb aga 6416 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Nii on Kanada maismaapiir USA-ga maailma suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).<ref name="cia-geo"/>
127. rida:
Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva [[Newfoundland]]i rannikule [[L'Anse aux Meadows]]e [[viikingid]] 1000. aasta paiku<ref>{{cite book|title=The Norse Discovery of America|first=Arthur Middleton|last=Reeves|url=http://books.google.com/books?id=HkoPUdPM3V8C&pg=PA7|publisher=BiblioLife|page=82|year=2009|isbn=978-0-559-05400-6}}</ref>, kelle avastatud [[Vinland]], [[Markland]] ja [[Helluland]] asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.
[[1497]] maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto ([[John Cabot]]) Newfoundlandis või [[Nova Scotia]]s, ning kuulutas maa Newfoundlandina [[Inglismaa|Inglise]] krooni omandiks. <ref>[John Cabot's voyage of 1497 http://www.heritage.nf.ca/exploration/cabot1497.html]. Memorial University of Newfoundland, 2000, vaadatud 15.08.2012.</ref></ref> 16. sajandi alguses rajati Atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala- ja kalapüügil [[baskid]]e ja Portugali meremehed.<ref name="hornsby">Hornsby, Stephen J (2005). British Atlantic, American frontier: spaces of power in early modern British America. University Press of New England, lk 14, 18–19, 22–23. ISBN 978-1-58465-427-8.</ref>
[[1534]] jõudis prantsuse maadeuurija [[Jacques Cartier]] [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi [[François I|kuningas François I]] valdusse.<ref name=CartierBiggar1993>{{cite book|author1=Cartier, Jacques; Biggar, Henry Percival; Cook, Ramsay|title=The Voyages of Jacques Cartier|url=http://books.google.com/books?id=VcKEk7hRTmYC&pg=PA26|year=1993|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-6000-6|page=26}}</ref> Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka [[Prantsusmaa]] omavat alasid tänapäeva Kanadas.
| |||