Mars Reconnaissance Orbiter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:NASA kosmosesondid |
Resümee puudub |
||
25. rida:
| mass = 2,180 kg
| suurused =
| võimsus = 2000 [[
| akud =
50. rida:
Mars Reconnaissance Orbiteri pardal on mitmed teaduslikud seadmed nagu näiteks [[kaamera]]d, [[Spektroskoopia|spektroskoobid]] ja [[radar]], mille abil uuritakse Marsi pinnavorme, [[stratigraafia]]t, [[mineraal]]e ja [[jää]]d<ref>[http://mars.nasa.gov/mro/mission/instruments/ JPL: MRO Science Instruments]</ref>. Satelliidi sidesüsteemid on nii võimsad, et NASA loodab seda kasutada ülekandejaamana ka tulevaste missioonide jaoks<ref>[http://www.space.com/32218-mars-reconnaissance-orbiter-10-year-anniversary.html Space.com:Eagle-Eyed NASA Mars Probe Celebrates 10 Years at Red Planet]</ref>.
==Missiooni eesmärgid==
MRO missioon pidi algselt kestma kaks aastat, novembrist 2006 kuni novembrini 2008. Missiooni üheks peamiseks eesmärgiks on kaardistada Marsi pind sondi kõrgresolutsioonilise kaameraga, et nende fotode abil valida maandumispaigad tulevastele Marsil maanduvatele missioonidele<ref>[http://www.space.com/18320-mars-reconnaissance-orbiter.html Space.com:Mars Reconnaissance Orbiter: Mapping Mars in High Definition]</ref>. Mars Reconnaissance Orbiteri tehtud fotosid kasutati näiteks [[Phoenix (kosmosesond)|Phoenix]]'i ja [[Curiosity]] maandumispaikade valimisel<ref>[https://airandspace.si.edu/research/projects/selecting-landing-sites-mars National Air and Space Museum: Selecting Landing Sites on Mars]</ref><ref>[https://www.researchgate.net/publication/251431115_Mars_Exploration_Program_2007_Phoenix_landing_site_selection_and_characteristics Mars Exploration Program 2007 Phoenix landing site selection and characteristics]</ref>.
MRO teised teadusseadmed uurivad [[Marsi kliima]]t, ilma, [[Marsi atmosfäär]]i ja geoloogiat ning sond otsib planeedilt ka vedelat [[Vesi|vett]]. Lisaks seati üheks eesmärgiks kadunuks jäänud [[Mars Polar Lander]]i ja [[Beagle 2]] rusude leidmine<ref>[http://www.space.com/3059-orbiter-lost-mars-probes.html Space.com: Orbiter to Look for Lost-To-Mars Probes]</ref>. Beagle 2 leidis sond 2015. aastal<ref>[https://www.theguardian.com/science/2015/jan/16/lost-beagle-2-spacecraft-found-mars The Guardian:Beagle 2 spacecraft found intact on surface of Mars after 11 years]</ref>, kuid Mars Polar Landerit pole leitud<ref>[http://www.popsci.com/how-was-exomars-lander-found-so-quickly Popular Science:How NASA Found The Lost ExoMars Lander So Quickly]</ref>.
Mars Reconnaissance Orbiter toimib ka side ülekandejaamana, mis vahendab suhtlust Maa ning Marsil asuvate kulgurite ja maandurite vahel<ref>[https://web.archive.org/web/20060306221357/http://mars.jpl.nasa.gov/mro/mission/tl_relay.html NASA: MRO Mission Timeline: Communications Relay]</ref>.
==Start ja orbiidile sisenemine==
Mars Reconnaissance Orbiter startis Marsile 12. augustil 2005 ja selle viis orbiidile kanderakett [[Atlas V]]<ref>[https://web.archive.org/web/20060311060112/http://www.ilslaunch.com/newsarchives/newsreleases/rec312/ ILS:ILS To Launch Mars Reconnaissance Orbiter For NASA On Atlas V]</ref>. Start möödus viperusteta<ref>[http://mars.jpl.nasa.gov/mro/newsroom/pressreleases/20050812a.html NASA MRO:NASA's Multipurpose Mars Mission Successfully Launched]</ref>.
Sond saabus Marsile seitse ja pool kuud hiljem<ref>[http://spaceflightnow.com/mars/mro/status.html Spaceflight Now: MRO Mission Status Center]</ref>. Enne planeedi juurde jõudmist oli NASA katsetanud ja kalibreerinud kõiki teadusseadmeid ning korrigeerinud kolm korda sondi kurssi. Esialgu oli planeeritud, et kurssi tuleb korrigeerida neli kuni viis korda, kuid selleks polnud vajadust ja nii säästeti pikendatud missiooni jaoks 27 kg kütust<ref>[http://www.nytimes.com/2006/03/11/science/11plane.html?ex=1299733200&en=2edeb45e31198f5e&ei=5089&partner=rssyahoo&emc=rss NY Times: U.S. Spacecraft Enters Orbit Around Mars]</ref>.
MRO alustas orbiidile sisenemist 10. märtsil 2006 ja käivitas oma peamootori 27 minutiks, et aeglustada oma kiirust 1900 meetrini sekundis. Heeliumipaagi arvatust madalam temperatuur vähendas mootori tõukejõudu 2 protsendi võrra, kuid pardaarvuti korrigeeris selle automaatselt, lastes mootoril töötada 33 sekundit ettenähtust kauem<ref>[http://www.spaceflightnow.com/mars/mro/060310moi.html Spaceflight Now:Spacecraft enters orbit around Mars]</ref>.
{{pooleli}}
==Viited==
{{Viited}}
| |||