Alo Hoidre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Looming: Tempera- -->temperamaal, ehkki tempera on ise juba maal, samas sõna temperamaal on palju kasutatud veebis |
Resümee puudub |
||
10. rida:
| Surmaaeg = [[2. oktoober]] [[1993]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Rahvus = [[
| Tegevusala = [[maalikunstnik]], raamatuillustraator, [[graafik (kunstnik)|graafik]]
| Kunsti õppinud = [[Riigi Kunsttööstuskool]], [[Kõrgem Kunstikool Pallas]]
18. rida:
| Mõjutatud =
| Mõjutanud =
| Auhinnad = 1991 [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]]
}}
'''Alo Hoidre''' (aastani 1935 '''Horn''', õieti '''Aleksander'''; [[26. jaanuar]] [[1916]] [[Petrograd]] – [[2. oktoober]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[maalikunstnik]], raamatuillustraator, [[graafik (kunstnik)|graafik]].
==Elukäik==
Sündinud Venemaal, kolis [[1920]] koos perega
==Looming==
Viljeles nii vaba- kui ka raamatugraafikat, tehnikaist valdas meisterlikult
Sõjast naasnuna pühendus Hoidre raamatugraafikale ning sõja- ja tööstustemaatilisele vabaloomingule. Alo Hoidre “Rehepeks” on ühtaegu autori tuntumaid töid kui ka ajastut erakordselt täpselt illustreeriv. Ebatõeline ning helge on asendunud mustvalge ausa vaatega tööle, mis õilistab inimest. Hoidre sammub siin sellel õhukesel piiril, mis eraldab poliitilist kohustust tööteema kujutamisel ning argise ülistamist. Paratamatus elada oma ajas on siin küll aimata, kuid Hoidre sisemine veendumus lihtsate inimeste kujutamisel samavõrd.
1951. aastal osales Alo Hoidre koos [[Ott Kangilaski]], [[Richard Sagrits]]a, [[Richard Kaljo]], [[Edith Paris]]ega [[Fr. R. Kreutzwald]]i "[[Kalevipoeg|Kalevipoja]]" illustreerimisel. Eesti NSV 10. aastapäevaks ilmunud suurejoonelisust taotlenud väljaande kujundamisel kasutati tol ajal väga soositud ja levinud kollektiivse töö meetodit. Vahetiitlid ja vinjetid valmistas Richard Kaljo, vahetiitlite
Hilisemas loomeeas, olles tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast
Üks suund Hoidre loomingus on seotud grotesksete, poolabstraktsete figuuridega, mida ta viljeles nii maalis kui ka graafikas. Maali puhul kasutas ta segatehnikat, näit. kullavärvi, et muuta kompositsioon ilmekamaks ja atraktiivsemaks. Kunstnikuna mängis Hoidre oma töödes traagilisuse ja koomilisuse piirimail. Kompositsioon suplejatega näitab tema loomingu lõbusamat poolt.
===Teosed===
* Pühajärv. Lito, paber. 1963. Lm 43,5 x 60 cm, Pm 32,5 x
* Otepää maastik. Lito, paber. 1964. 21 x 28 cm
* Karolina. Lito, paber. 1988. Lm 45,8 x 50,4 cm, Pm 37 x 41,7 cm
* Kübar. Õli. 1990
* Lelu. Lito, segatehnika. 1971
*
* Kotermannide laul. Segatehnika. 1974
* Rehepeks. Lito. 1945
* Selgimine. Õli, masoniit. 1971
* Näod. Kuivnõel. 1939
* Kompositsioon suplejatega. Segatehnika.
* Kiviõli.
* Kohtla-Järve.
* Kohtla-Järve.
* Kohtla-Järve.
* Ehitustööd Kiviõlis.
* Kohtla-Järve tehased.
* Mahtra sõda. Süsi. 1955▼
* Exlibris
* L. Mikko, A. Hoidre, [[Priidu Aavik]]. Punalipu üleandmine.
===Portreed===
* Kunstimeistrid (Portree Eduard Wiiraltist). Värviline lito. 1986. 61 x 46,5 cm
===Kaanekujundus===
* Lev Tolstoi
* Romain Rolland
* Maksim Gorki
* August Jakobson
* Lilli Promet
* Eduard Vilde
* Eduard Vilde
===Illustratsioonid===
* Eduard Vilde
* Nekrassov, Nikolai. "Pakane Punanina
▲* Mahtra sõda. Süsi. 1955
==Õpilased==
80. rida:
==Näitused==
* 2005, 19. september – 3. märts Pärnu linnagaleriis graafiku ja maalikunstniku Alo Hoidre litode näitus “Retrospektiiv”
* 2000, 30. aprillini Tammsaare muuseumi rohelises tiivas näitus “Alo Hoidre. Viimased maalid”
* 1999, 3. veebruar – 5. märts Galerii 36: Konrad Adenaueri fondis, näitus "Tundmatu Alo Hoidre"
==Tunnustused==
|