Redaktsioon: 28. jaanuar 2017, kell 22:30 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust →‎Looming: Tempera- -->temperamaal, ehkki tempera on ise juba maal, samas sõna temperamaal on palju kasutatud veebis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. jaanuar 2017, kell 19:00 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ff:6480:bdfc:4d51:b6e2:1227 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: \| Surmaaeg = [[2. oktoober]] [[1993]] \| Surmakoht = [[Tallinn]] \| Rahvus = [[~~Eestlane~~eestlane]] \| Tegevusala = [[maalikunstnik]], raamatuillustraator, [[graafik (kunstnik)\|graafik]] \| Kunsti õppinud = [[Riigi Kunsttööstuskool]], [[Kõrgem Kunstikool Pallas]] 18. rida: \| Mõjutatud = \| Mõjutanud = \| Auhinnad = 1991 [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]] }} '''Alo Hoidre''' (aastani 1935 '''Horn''', õieti '''Aleksander'''; [[26. jaanuar]] [[1916]] [[Petrograd]] – [[2. oktoober]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[maalikunstnik]], raamatuillustraator, [[graafik (kunstnik)\|graafik]]. ==Elukäik== Sündinud Venemaal, kolis [[1920]] koos perega ~~Tallinnasse~~Tallinna ning käis 18. algkoolis. Aastatel 1933–1937 õppis [[Riigi Kunsttööstuskool]]is [[litograafia]]t ja 1938–1941 [[Kõrgem Kunstikool Pallas\|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[graafika]]~~erialal~~eriala. Mobiliseeriti [[1941]]. aastal [[Punaarmee]]sse ning võttis [[Eesti laskurkorpus]]e ridades osa ~~lahingutes~~lahingutest [[Velikije Luki]] all. Demobiliseeriti 1943. ~~ning~~aastal. ~~sai~~Sai stipendiumi õpinguteks [[Moskva]]s ja Leningradis. Naasis Tallinna [[1944]]. aastal. Oli ajalehe [[Sirp ja Vasar]] kunstiosakonna juhataja. Aastatel 1944–1982 oli [[EKA\|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] õppejõud. ~~Osales arvukalt nii Eesti kui üleliidulistel näitustel, sealhulgas ka mainekatel [[Tallinna graafikatriennaal]]idel.~~ ==Looming== Viljeles nii vaba- kui ka raamatugraafikat, tehnikaist valdas meisterlikult ~~litot~~[[litograafia]]t; maalijana eelistas [[temperamaal\|tempera-]] ja [[õlimaal]]i. Osales arvukalt nii Eesti kui ka üleliidulistel näitustel, sealhulgas ka mainekatel [[Tallinna graafikatriennaal]]idel. Sõjast naasnuna pühendus Hoidre raamatugraafikale ning sõja- ja tööstustemaatilisele vabaloomingule. Alo Hoidre “Rehepeks” on ühtaegu autori tuntumaid töid kui ka ajastut erakordselt täpselt illustreeriv. Ebatõeline ning helge on asendunud mustvalge ausa vaatega tööle, mis õilistab inimest. Hoidre sammub siin sellel õhukesel piiril, mis eraldab poliitilist kohustust tööteema kujutamisel ning argise ülistamist. Paratamatus elada oma ajas on siin küll aimata, kuid Hoidre sisemine veendumus lihtsate inimeste kujutamisel samavõrd. 1951. aastal osales Alo Hoidre koos [[Ott Kangilaski]], [[Richard Sagrits]]a, [[Richard Kaljo]], [[Edith Paris]]ega [[Fr. R. Kreutzwald]]i "[[Kalevipoeg\|Kalevipoja]]" illustreerimisel. Eesti NSV 10. aastapäevaks ilmunud suurejoonelisust taotlenud väljaande kujundamisel kasutati tol ajal väga soositud ja levinud kollektiivse töö meetodit. Vahetiitlid ja vinjetid valmistas Richard Kaljo, vahetiitlite ~~ornamentaalne~~ornamentaalse kujunduse tegi Edith Paris. Järjekordne "Kalevipoja" uustrükk avaldati FFr. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud viieköitelises teoste sarjas 1953. aastal koos eelnevalt mainitud kunstnike ~~illustratsioondiega~~illustratsioonidega. Hilisemas loomeeas, olles tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast ~~EKAs~~kunstiinstituudis, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides. 1980. ~~1980ndail~~aastatel ja ~~1990ndate~~1990. aastate algul katsetas kunstnik erinevaid materjale ja tehnikaid, maalides lõuendi kõrval vaskplaatidele, kartongile ja puule abstraktseid maale ja [[kollaaž]]e peamiselt ~~ainult~~ enda jaoks, katsetades abstraktse kunsti erinevaid võimalusi. Maalitehniliselt ületas ta kõik endale seni seatud piirid, kasutas ootamatuid võtteid ja materjale. Aktiivsest elust tagasi tõmbunud kunstniku loodu seas leidub tõelisi maalilisi pärleid. Hoidre hilisloomingu koloriit on küllastatult rikkalik ja sügav, teemad inimeksistentsi põhiprobleeme uurivad. Maalide pealkirjad olid kõnekad: “Kirgastumine”, “Selginemine”. 1971. aastal valminud töö “Selgimine” on avamänguks 1990~~-ndate~~. aastate algul saabunud tunnustusele, mis tõi kunstnikule ka [[Kristjan Raud\|Kristjan Raua]] nimelise preemia. Üks suund Hoidre loomingus on seotud grotesksete, poolabstraktsete figuuridega, mida ta viljeles nii maalis kui ka graafikas. Maali puhul kasutas ta segatehnikat, näit. kullavärvi, et muuta kompositsioon ilmekamaks ja atraktiivsemaks. Kunstnikuna mängis Hoidre oma töödes traagilisuse ja koomilisuse piirimail. Kompositsioon suplejatega näitab tema loomingu lõbusamat poolt. ===Teosed=== * Pühajärv. Lito, paber. 1963. Lm 43,5 x 60 cm, Pm 32,5 x ~~45cm~~45 cm * Otepää maastik. Lito, paber. 1964. 21 x 28 cm * Karolina. Lito, paber. 1988. Lm 45,8 x 50,4 cm, Pm 37 x 41,7 cm * Kübar. Õli. 1990 * Lelu. Lito, segatehnika. 1971 * ~~Peagis~~Peagi ~~aabun~~saabun. Segatehnika. 1975 * Kotermannide laul. Segatehnika. 1974 * Rehepeks. Lito. 1945 * Selgimine. Õli, masoniit. 1971 * Näod. Kuivnõel. 1939 * Kompositsioon suplejatega. Segatehnika. ~~1980ndad~~1980. aastad * Kiviõli. ~~litograafia~~Litograafia, paber. 1947 * Kohtla-Järve. ~~litograafia~~Litograafia, paber. 1940 * Kohtla-Järve. ~~litograafia~~Litograafia, paber. 1940 * Kohtla-Järve. ~~litograafia~~Litograafia, paber. 1947 * Ehitustööd Kiviõlis. ~~litograafia~~Litograafia, paber. 1947 * Kohtla-Järve tehased. ~~tempera~~Tempera, paber. 1948 * Mahtra sõda. Süsi. 1955▼ * Exlibris * L. Mikko, A. Hoidre, [[Priidu Aavik]]. Punalipu üleandmine. ~~akvarell~~Akvarell, vatman. 1950 ===Portreed=== * Kunstimeistrid (Portree Eduard Wiiraltist). Värviline lito. 1986. 61 x 46,5 cm ===Kaanekujundus=== * Lev Tolstoi:. "Anna Karenina" http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20284 * Romain Rolland:. "Colas Breugnon" http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5891 * Maksim Gorki:. "Ema" http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22339 * August Jakobson:. "Hiiglaste tee. Kolm jutustust" http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?72824 * Lilli Promet:. "Kes levitab anekdoote?" http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26874 * Eduard Vilde:. "Mäeküla piimamees" http://mustu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19331 * Eduard Vilde:. "Mahtra sõda" http://mustu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?keywords=14809&ost=14811 ===Illustratsioonid=== * Eduard Vilde:. "Jutustused" (3. osa) ~~http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?44531~~ * Nekrassov, Nikolai. "Pakane Punanina." ~~http://www.nlib.ee/html/digi/rmt_ill/autorid/hoidre_a/hoidre.html~~ ▲* Mahtra sõda. Süsi. 1955 ==Õpilased== 80. rida: ==Näitused== * 2005, 19. september – 3. märts Pärnu linnagaleriis graafiku ja maalikunstniku Alo Hoidre litode näitus “Retrospektiiv” * 2000, 30. aprillini Tammsaare muuseumi rohelises tiivas näitus “Alo Hoidre. Viimased maalid” * 1999, 3. veebruar – 5. märts Galerii 36: Konrad Adenaueri fondis, näitus "Tundmatu Alo Hoidre" ==Tunnustused==

Alo Hoidre: erinevus redaktsioonide vahel