Bonn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Wappen-stadt-bonn.svg pildiga DEU_Bonn_COA.svg. Põhjus: File renamed: Harmonizing according to most other |
|||
30. rida:
Aastal [[1794]] vallutasid linna [[Napoleon]]i väed. Aastal [[1815]] läks Bonn [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] koosseisu. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli Bonn okupeeritud [[Suurbritannia|Briti]] ja seejärel [[Prantsusmaa|Prantsuse]] vägede poolt [[1926]]. aastani.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 30% Bonni hoonetest. Linna okupeerisid Briti väed. [[3. november|3. novembril]] [[1949]] sai Bonnist [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ajutine pealinn [[1990]]. aastani. Kuigi pealinnatiitlile pretendeerisid ka näiteks suurlinnad [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]], otsustas Lääne-Saksamaa toonane kantsler [[Konrad Adenauer]] pealinnaks teha just Bonni, sest tema nägemustes pidi tulevikus taasühinenud Saksamaa pealinnaks saama just Berliin, ning kui Frankfurt või Stuttgart oleks pealinnaks saanud, oleks võinud toetus Berliini uuesti pealinnaks saamisele langeda
Peale Saksamaa taasühinemist sai Berliin uuesti pealinnaks. Alguses plaaniti valitsus jätta Bonni, kuna Berliini ajalugu oli liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ja Kolmanda Reichiga, ning Bonn asub lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel|Brüsselis]]. 20. juunil 1991 korraldati Liidupäeva hääletus, kus võeti 338-320 vastu otsus kolida valitsus üle Berliini. Valitsuse Bonni jäämist pooldasid eelkõige nooremad, ning lõuna- ja lääne-Saksamaa saadikud, vastukaaluks vanematele, ning põhja- ja idaosa saadikutele.
Kompromissiks lubati siiski osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) jääda Bonni. Tänagi tegutsevad Berliinis ainult nende ministeeriumite tippjuhid, Bonnis töötab veel ligi 8000 18000 riigiametnikust. Berliinis vajamineva ehitustöö tõttu asusid Saksamaa liiduvalitsus ja [[Bundestag]] Bonnis [[1999]]. aastani.
== Vaata ka ==
| |||
