Redaktsioon: 12. november 2016, kell 00:48 redigeeri Anthrax11 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3025 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. jaanuar 2017, kell 21:50 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 026 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Kuna protsessori jõudlust ei määra taktsagedus üksi, vaid ka see, mitu käsku protsessor ühe tsükli jooksul täita suudab, siis on taktsagedus kasulik ainult samatüübiliste protsessorite võrdlemiseks. Lihtsustatud näide: kui üks protsessor on teisest kaks korda suurema taktsagedusega, kuid esimene protsessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protsessorid praktiliselt võrdse jõudlusega.<ref name="Lihtne näide">{{cite web\|url=http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/protsessor.html\|title=Protsessor\|accessdate=2011-12-14}}</ref> Üks konkreetne taktitsükkel (tavaliselt lühem kui ~~nanosekond~~nanosekund tänapäevastes protsessorites) on lülitus, mille tulemuseks on kas loogiline null või loogiline üks. ==Ajalugu== 13. rida: Tarbijate jaoks muutus taktsagedus olulisemaks omaduseks siis, kui ilmusid uuemad arvutite põlvkonnad, mille taktsagedused olid kiiremad kui 4,77 MHz. Osal nendest arvutitest oli võimalik taktsagedust muuta arvuti esipaneelil asuva lüliti abil (nn turbonupp.) See lüliti tegelikult alandas protsessori taktsagedust, see oli tarvilik suurendamaks ühilduvust vanemate mängude ja tarkvaraga, millel oli raskusi kiirematel sagedustel funktsioneerimisega. Pärast 1982. aastal välja tulnud 6 MHz taktsagedusega [[80286]] protsessori ja sellele 1985 järgnenud 12 MHz-l töötava [[80386]] tulekut jäid arvutitootjad püsima taktsagedusel kui lihtsal omadusel esindamaks ostjatele kiiremaid ja kallimaid protsessoreid. Oluline osa on siin [[Intel]]il, kellel õnnestus protsessori 268 taktsagedust toote eluaja jooksul suurendada 25 MHz-ni. 1990. aastate alguseks reklaamis enamik arvutifirmadest oma arvutite jõudlust eelkõige viidates protsessori taktsagedusele. See viis aga erinevate turundusnõksudeni, näiteks [[Apple]]'i otsus luua ja ja turustada [[Power Macintosh 8100]] taktsagedusega 110 MHz. See tähendas, et Apple võis kuulutada oma toote kiireima taktsagedusega saadaolevaks arvutiks – kiireim Inteli protsessor samal ajal jooksis 100 MHz-l. See veidi suurem arv ei omanud aga tegelikkuses suurt tähtsust, sest mikroprotsessorid [[PowerPC 601]] ja [[Pentium]] kasutasid erinevaid [[käsustik]]ke ja omasid erinevaid [[mikroarhitektuur]]e. Pärast 2000. aastat hakkas Inteli konkurent [[AMD]] kasutama toodete turustamiseks taktsageduse asemel mudelite numbreid, põhjuseks AMD protsessorite väiksem taktsagedus Inteli omadega võrreldes. Seda trendi ka edaspidi jätkates üritas AMD kukutada ka nn megahertsimüüti, mis AMD väitel ei seletanud täielikult firma protsessorite jõudlust. Ka Intel kuulutas välja sama teguviisi, ilmselt seoses tarbijate seas tekkinud segadusega Inteli [[Pentium M]] protsessorite puhul, mis jooksid umbes poole väiksemal taktsagedusel kui reaalsuses pea ekvivalentne protsessor Pentium 4. Alates 2007. aastast on jõudlus suurenenud peamiselt pigem tänu arengutele [[andmetöötluskonveier]]ites, [[käsustik]]es. Taktsageduse tõusu on toimunud vähem (peamiseks põhjuseks on ~~ebaefektiine~~ebaefektiivne voolukasutus). ==Varased arvutid== Esimene kommertsiaalne personaalarvuti, [[Altair 8800]], kasutas [[Intel 8080]] protsessorit taktsagedusega 2 [[MHz]] (2 miljonit tsüklit sekundis). Esimene [[IBM PC]] (~~ca.~~u 1981) omas taktsagedust 4,77 MHz (4 772 727 tsüklit sekundis). 1995. aasta [[Intel]]i [[P5]]-kiip [[Pentium]] töötas sagedusel 100 MHz (100 miljonit tsüklit sekundis). Aastal 2002 tutvustati Inteli Pentium 4, esimest keskprotsessorit, mille taktsagedus oli 3 [[GHz]] (ligi ~0,3 10<sup>−9</sup> sekundit kulus ühe tsükli jaoks). Et vanemate arvutite taktsagedus jäi kristallostsillaatori sageduse piiresse, siis selliste protsessorite [[ülekiirendamine\|ülekiirendamiseks]] tuli emaplaadil kristallostsillaator välja vahetada sellise vastu, mis töötas kiiremal sagedusel. Kohandatavate [[taktgeneraator]]ite tulekuga on aga kristallostsillaatori väljavahetamise vajadus kadunud. ~~Kohandatavate [[taktgeneraator]]ite tulekuga on aga kristallostsillaatori väljavahetamise vajadus kadunud.~~ ==Taktsageduste võrdlemine== 35. rida ⟶ 34. rida: [[Kristallostsillaator\|Kristallostsillaatori]] tootmisel viimistletakse kristallitükid õhukesteks lamedataks ketasteks; mida õhem on ketas, seda suurem võnkesagedus saavutatakse; ent eksisteerivad ka piirangud, kui õhukene võib üks ketas olla, enne kui ta murdub – tüüpiliste ostsillaatorite puhul ligi 50 [[MHz]]. Ometi on võimalik saavutada suuremaid sagedusi, kasutades skeeme ja komponente, mis kristalli signaali sünteesivad ja väljastavad signaali mitmekordistatuna. Tänapäevased protsessorikiirused saavutataksegi kasutades just selliseid komponente. <ref name=Ugrading_repairing_PCs>Upgrading and Repairing PCs, 20th edition, lk 124-125: ''Quartz Crystals''</ref> == Viited ==▼ <references/>▼ == Välislingid == * [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2181 ''taktsagedus'' Vallaste.ee-s] {{Protsessorite tehnoloogia}}▼ ▲== Viited == ▲<references/> [[Kategooria:Digitaaltehnika]] [[Kategooria:Riistvara]] [[Kategooria:Protsessor]] [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] ▲{{Protsessorite tehnoloogia}} ~~[[it:Clock#Velocità di clock]]~~

Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel