Henn Roode: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{Kunstnik
| Taustavärv = #EEDD82
22. rida ⟶ 21. rida:
}}
 
'''Henn-Olavi Roode''' ([[4. november]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[25. detsember]] [[1974]] Tallinn) oli eesti [[maalikunstnik]].
 
== Elukäik ==
'''Henn-Olavi Roode''' ([[4. november]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[25. detsember]] [[1974]] Tallinn) oli eesti kunstnik, on tuntuks saanud peamiselt oma abstraktsemate töödega. Ta sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. Tema isa [[August Roode]] lõpetas [[Gdański Tehnikaülikool]]i ja ema [[Anna Roode]] ühena esimestest naistest [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna.
Ta sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. 1943 lõpetas Tallinna [[Jakob Westholmi gümnaasium]]i. 1944–1947 õppis [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]] (õppejõud [[Ado Vabbe]] ja [[Elmar Kits]]). 1947 sügissemestril õppis [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis]] (õppejõud [[Johannes Võerahansu]] ja [[Lepo Mikko]]).
 
20. novembril 1949 arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati tema sõpruskonnast ka [[Ester Potisepp]] (tulevane abikaasa), [[Lembit Saarts]], [[Ülo Sooster]], [[Valdur Ohakas]] ja [[Heldur Viires]]. 14. juunil 1950 määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati [[Kasahhi NSV]] [[Karaganda oblast]]is asunud Lugovoilagi (dokumentides ka Pestšanlag). "Ilmselgelt oli „üliõpilasgrupi“ vangipanek mõeldud intelligentsi ja esmajoones kunstnike hirmutamiseks.).<ref name="Tuna">Peeter Väljas, Etüüde Tartu kunstnikkonnast, 1950. aastad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1991,1. lk.31-47.</ref> ... Tõenäoliselt oli see aktsioon üks osa Pariisi koolkonna traditsioone järgiva kunsti(õpetuse) kompromiteerimise kampaanias, mis viiski iseseisva Tartu Kunstiinstituudi likvideerimiseni 1950. aasta lõpul. ...“.<ref name="Karjahärm">Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts. ''Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud. 1940-1953'', lk. 126. Vt ka „Tartu kunstiüliõpilaste grupi süüdistuskokkuvõte“, samas lk 354-357.</ref> 1956 vabanes ennetähtaegselt, samal aastal ka rehabiliteeriti.
 
1956–1959 õppis [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]], lõpetades selle maalikunstniku diplomiga. Diplomitööks õlimaal "Mahtrasse".<ref>V. Jõeste, Kaitsti diplomitöid - Sirp ja Vasar, 10.07.1959</ref> Näitustel hakkas Roode esinema alateskohe 1959.pärast kooli aastastlõpetamist. 1959–1960 töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1964 astus [[ENSVEesti NSV Kunstnike Liit|ENSV Kunstnike Liidu]] liikmeks. 1964–1974 tegutses valdavalt vabakutselise kunstnikuna, aeg-ajalt töötas [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] õppejõuna.
==Haridus ja elukäik==
1943 lõpetas Tallinna [[Jakob Westholmi gümnaasium]]i. 1944–1947 õppis [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]] (õppejõud [[Ado Vabbe]] ja [[Elmar Kits]]). 1947 sügissemestril õppis [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis]] (õppejõud [[Johannes Võerahansu]] ja [[Lepo Mikko]]).
 
Henn Roode suri 25. detsembril 1974 maovähki. Maetud Tallinnas, [[Metsakalmistu]]l.
20. novembril 1949 arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati tema sõpruskonnast ka [[Ester Potisepp]] (tulevane abikaasa), [[Lembit Saarts]], [[Ülo Sooster]], [[Valdur Ohakas]] ja [[Heldur Viires]]. 14. juunil 1950 määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati [[Kasahhi NSV]] [[Karaganda oblast]]is asunud Lugovoilagi (dokumentides ka Pestšanlag). "Ilmselgelt oli „üliõpilasgrupi“ vangipanek mõeldud intelligentsi ja esmajoones kunstnike hirmutamiseks.).<ref name="Tuna">Peeter Väljas, Etüüde Tartu kunstnikkonnast, 1950. aastad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1991,1. lk.31-47.</ref> ... Tõenäoliselt oli see aktsioon üks osa Pariisi koolkonna traditsioone järgiva kunsti(õpetuse) kompromiteerimise kampaanias, mis viiski iseseisva Tartu Kunstiinstituudi likvideerimiseni 1950. aasta lõpul. ...“.<ref name="Karjahärm">Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts. ''Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud. 1940-1953'', lk. 126. Vt ka „Tartu kunstiüliõpilaste grupi süüdistuskokkuvõte“, samas lk 354-357.</ref> 1956 vabanes ennetähtaegselt, samal aastal ka rehabiliteeriti.
 
== Isiklikku ==
Tema isa [[August Roode]] lõpetas [[Gdański Tehnikaülikool]]i ja ema [[Anna Roode]] ühena esimestest naistest [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna. 19. veebruaril 1957 abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Ester Potisepaga (neiupõlvenimi Esther Raudsepp). Peres sündis kaks tütart.
 
==Looming==
1956–1959 õppis [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]], lõpetades selle maalikunstniku diplomiga. Näitustel hakkas Roode esinema alates 1959. aastast. 1959–1960 töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1964 astus [[ENSV Kunstnike Liit|ENSV Kunstnike Liidu]] liikmeks. 1964–1974 tegutses valdavalt vabakutselise kunstnikuna, aeg-ajalt töötas [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] õppejõuna.
Olemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles tema kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate - tõe ja absoluudi - ümber. Ta oli kui teadlane, kes püüdis eraldada juhuslikku olemuslikkusest, analüüsides objektiivse ideaali ja subjektiivse vormi suhteid. Roode maalipärand koosneb arvukatest meremaalidest, linnavaadetest, abstraktsioonidest, erineva deformatsiooniastme ja -vormiga portreedest, aktidest, autoportreedest, [[Natüürmort|natüürmortidest]] ja monumentaalsetest kompositsioonidest ("Turg", "Demonstratsioonile", "Asfalteerijad", "Kodusadamas", "Rööpad ja rattad" jt). Samavõrd rikkalik on Henn Roode joonistuste pärand (visandid, eskiisid, natüürmordid, autoportreed, portreed, aktid, mereteema jne).<ref name="Talvoja" /> "Ükski žanr pole H.Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid."<ref>Hilja Läti. Henn Roode maalide näitus. Kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969</ref> "1962 valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada." <ref> Eha Komissarov.Tuhat kilomeetrit oli kuristik. Tallinn-Moskva. Näitus Tallinna kunstihoones 1996-1997, 1997, lk 92. </ref> "...kunstniku jaoks olid kõige olulisemadmahud, rütm, geomeetria. Need tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega." <ref>Sirje Helme, Eesti kunsti ajalugu, köide 6, I osa, 2013, lk 262. </ref> "Tema loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega." <ref name="Talvoja">Kädi Talvoja, Henn Roode. Modernist saatuse kiuste / Modernist Despite Fate, EKM, 2007. </ref>
 
Ükski žanr pole H.Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid."<ref>Hilja Läti. Henn Roode maalide näitus. Kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969</ref> 1962. aastal valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada. <ref>Eha Komissarov.Tuhat kilomeetrit oli kuristik. Tallinn-Moskva. Näitus Tallinna kunstihoones 1996-1997, 1997, lk 92. </ref> Henn Roode jaoks olid kõige olulisemad mahud, rütm, geomeetria. Tema tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega. <ref>Sirje Helme, Eesti kunsti ajalugu, köide 6, I osa, 2013, lk 262. </ref> Roode loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega. <ref name="Talvoja">Kädi Talvoja, Henn Roode. Modernist saatuse kiuste / Modernist Despite Fate, EKM, 2007. </ref> Roode jaoks polnud abstraktsele kunstile omane ruumiprobleem mitte ainult plastiline, vaid ka vaimne küsimus, lähenemine filosoofilisele süsteemile, kus ei kardeta ka absoluutse tõe mõiste kasutamist. <ref>Eha Komissarov, Geomeetriline kunst eestis, Kunst nr 64/, lk 30, 1984.</ref>
Henn Roode suri 25. detsembril 1974 maovähki. Maetud Tallinnas, [[Metsakalmistu]]l.
 
==Isikunäitused==
* 1969 [[Eesti Riiklik Kunstimuuseum|Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis]]
* 1970 [[Tartu Kunstimuuseum]]is
* 1973 [[Tallinna Kunstisalong]]is
* 1981 Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis
* 1988 [[Draakoni galerii]]s
* 1999 [[Adamson-Ericu muuseum]]is
* 2007 [[Kumu Kunstimuuseum]]is
 
Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös anti 2011. aastal välja postmark (kujundus L. Lõhmus) Henn Roode teosega "Turg". (1961).
Esimene mark margiseeriast "Eesti Kunstimuuseumi kullafondist" Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" anti välja aastal 2010.<ref name="EKM">http://www.ekm.ee/et/muuseumist/kunstisoprade-selts/kunstisoprade-toel-teostunud-projektid</ref>
 
== Teoseid ==
Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud [[Kumu]] püsiekspositsioonis. Valik loomingu paremikust kuulub EKM[[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] maalikogusse, mida saab näha lingil.<ref name="EKM digikogu">http://digikogu.ekm.ee/search?searchtext=Roode&searchtype=complex&imageField.x=0&imageField.y=0</ref>
Olemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles tema kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate - tõe ja absoluudi - ümber. Ta oli kui teadlane, kes püüdis eraldada juhuslikku olemuslikkusest, analüüsides objektiivse ideaali ja subjektiivse vormi suhteid. Roode maalipärand koosneb arvukatest meremaalidest, linnavaadetest, abstraktsioonidest, erineva deformatsiooniastme ja -vormiga portreedest, aktidest, autoportreedest, natüürmortidest ja monumentaalsetest kompositsioonidest (Turg, Demonstratsioonile, Asfalteerijad, Kodusadamas, Rööpad ja rattad jt). Samavõrd rikkalik on Henn Roode joonistuste pärand (visandid, eskiisid, natüürmordid, autoportreed, portreed, aktid, mereteema jne).<ref name="Talvoja" /> "Ükski žanr pole H.Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid."<ref>Hilja Läti. Henn Roode maalide näitus. Kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969</ref> "1962 valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada." <ref> Eha Komissarov.Tuhat kilomeetrit oli kuristik. Tallinn-Moskva. Näitus Tallinna kunstihoones 1996-1997, 1997, lk 92. </ref> "...kunstniku jaoks olid kõige olulisemadmahud, rütm, geomeetria. Need tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega." <ref>Sirje Helme, Eesti kunsti ajalugu, köide 6, I osa, 2013, lk 262. </ref> "Tema loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega." <ref name="Talvoja">Kädi Talvoja, Henn Roode. Modernist saatuse kiuste / Modernist Despite Fate, EKM, 2007. </ref>
Roode jaoks polnud abstraktsele kunstile omane ruumiprobleem mitte ainult plastiline, vaid ka vaimne küsimus,...lähenemine filosoofilisele süsteemile, kus ei kardeta ka absoluutse tõe mõiste kasutamist. <ref>Eha Komissarov, Geomeetriline kunst eestis, Kunst nr 64/, lk 30, 1984.</ref>
* 1960 "Turg"
* 1961 [[kubism|kubistlike]] mõjudega "Turg (Lilleturg)"
63. rida ⟶ 53. rida:
* 1971–1972 "Rööpad ja rattad"
* 1974 "Jooksjad"
Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud Kumu püsiekspositsioonis. Valik loomingu paremikust kuulub EKM maalikogusse, mida saab näha lingil.<ref name="EKM digikogu">http://digikogu.ekm.ee/search?searchtext=Roode&searchtype=complex&imageField.x=0&imageField.y=0</ref>
 
Palju töid on erakogudes.
 
70. rida ⟶ 58. rida:
File:Portree, E.Roode.jpg|Abikaasa portree (Esther Roode)
</gallery>
 
== Isikunäitused ==
* 1969 [[Eesti Riiklik Kunstimuuseum|Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis]]
* 1970 [[Tartu Kunstimuuseum]]is
* 1973 [[Tallinna Kunstisalong]]is
* 1981 Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis
* 1988 [[Draakoni galerii]]s
* 1999 [[Adamson-Ericu muuseum]]is
* 2007 [[Kumu Kunstimuuseum]]is
 
Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös anti 2011. aastal välja postmark (kujundus L. Lõhmus) Henn Roode teosega "Turg" (1961). Esimene mark margiseeriast "Eesti Kunstimuuseumi kullafondist" Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" anti välja aastal 2010.<ref name="EKM">http://www.ekm.ee/et/muuseumist/kunstisoprade-selts/kunstisoprade-toel-teostunud-projektid</ref>
 
==Viited==