Tartu õuekohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Tartu õuekohus''' (vanemas [[rootsi keel]]es ''Dorpats hofrätt'') oli [[Liivimaa|Liivi]]-, [[Ingeri]]- ja [[Karjala]] kindralkubermangu kõrgeim [[kohus|kohtuorgan]] ([[õuekohus]]) [[Tartu]]s.
 
Tartu õuekohus oli [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[1630]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i pooltkäsul avatud [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] kolmas õuekohus [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] ([[1614]]) ja [[Soome suurvürstkond|Soome Suurvürstkonna]] [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] ([[1623]]) järel, mis loodi Liivi–Liivi-, Ingeri–Ingeri- ja Karjala kindralkuberner [[Johan Skytte]] juhtimisel toimunud ulatusliku [[kohtureform]]i tulemusena. Esimese astme kohtuks oli [[maakohus]] (Tartus [[Tartu maakohus]] - ''Dorpats häradsrätt''), mille apellatsiooniastmena toimis kuni [[1639]]. aastani [[lossikohus]] (Tartus [[Tartu lossikohus]]), kuid olulisemates asjades toimis esimese ast­me kohtuna ka Tartu õuekohus. Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka [[Tartu Ülikool]]i asutamisel [[1632]] loodud [[Tartu ülikoolikohus|Tartu ülikoolikohtule]].<ref>[http://www.tartumk.just.ee/maakohusweb/proov.htm Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus]</ref>
 
Hiljem loodi Rootsile kuulunud aladel veel [[Göta õuekohus]] ([[1634]]) [[Jönköping]]is ja [[Vaasa õuekohus]] ([[1775]]) [[Vaasa]]s.
18. rida:
*1634–1642: [[Philipp von Scheiding]] (1578–1646)
 
*1646–1647: [[Gabriel Gabrielsson Oxenstierna (1618–1647)|Gabriel Oxenstierna]] (1618–1647)<ref>Fredrik Carl Boye af Gennäs: ''Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler'', Stockholm 1825, [http://books.google.ee/books?id=uUtBAAAAYAAJ&pg=PA66 lk. 66-6866–68]</ref>
 
*1661–1664: [[Gustaf Rosenhane]] (1619–1684)
72. rida:
* [[Walter von Koskull]]: Kungliga Dorpats hovrätt under stora nordiska kriget / Historisk tidskrift för Finland, 43 (1958) pp. 148
* [[Arvo Tering]]: Über die Juristenausbildung der Mitglieder des Hofgerichts in Dorpat (Tartu) 1630–1710. – Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 868; Iz istorii juridicheskogo obrazovania v Estonii v XVII–XIX vv. Tartu 1989
*[[Pia Letto-Vanamo]] & [[Heikki Pihlajamäki]]: Funktionen des Livländischen Hofgerichts (1630-17101630–1710): Bericht über ein Forschungsprojekt, 129-146129–146 in [[Jörn Eckert]] & [[Kjell Åke Modéer]]: Geschichte und Perspektive des Rechts im Ostseeraum (2002).
*“ .... dass kein Theil mit Billigkeit zu klagen Ursache habe“: Die schwedische Hof- und Untergerichtsreform der Jahre 1630/32 in Livland und das Schicksal der bäuerlichen Gerichtsbarkeit. Studien zur Alten Forschung, in Nils Jörn, Bernhard Diestelkamp & Kjell Åke Modéer, Integration durch Recht, Köln: Böhlau, 2003, 197-213197–213.
* [[Ralph Tuchtenhagen]]: Tartu õuekohus Rootsi Läänemere-provintside poliitika koostisosana 1629–1710./ Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil (2. osa). Koostanud [[Enn Küng]] Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 12 (19), 2006, ISBN 9985858476 lk. 363–395
* Ralph Tuchtenhagen: Das Dorpater Hofgericht als Bestandteil der schwedischen Politik gegenüber den Ostseeprovinzen 1629–1710. / Die baltischen Länder und der Norden : Festschrift für [[Helmut Piirimäe]] zum 75. Geburtstag. Nordistica Tartuensia. Tartu, 2005, 13, ISBN 9789949132089 lk. 114-151114–151 [http://ise.elnet.ee/record=b1052274~S1*est ELNETis]
 
[[Kategooria:Tartu]]