Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel

 

===Anglosaksi Inglismaa===

{{vaata|Anglosaksi Inglismaa}}

Anglid ja saksid rajasid Inglismaale rea kuningriike, millest traditsiooniliselt loetletakse seitse ([[heptarhia]]): [[Northumbria]], [[Mercia]], [[Ida-Anglia]], [[Essex]], [[Kent]], [[Sussex]] ja [[Wessex]]. [[927]]. aastal liitis kuningas [[Athelstan]] need [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigiks]]. Skandinaaviast pärinevad viikingite esimesed rüüsteretked Briti saartele olid 8. sajandi lõpul, peamiselt kirikutesse ja kloostritesse (mida peeti rikkuse keskusteks). [[Anglosaksi kroonika]] ütleb, et püha [[Lindisfarne]]'i saar rüüstati aastal 793. Rüüsteretked lõppesid siis praktiliselt umbes 40 aastaks; kuid umbes aastast 835 hakkasid need toimuma üha regulaarsemalt. 860. aastatel korraldasid taanlased rüüsteretkede asemel täiemahulise sissetungi. Aastal 865 saabus suur armee, ja kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte. Vaid [[Wessexi kuningriik]] suutis ellu jääda. Wessexi anglosaksi kuningas [[Alfred Suur|Alfred]] moodustas 878 armee, mis võitis viikingite armeed [[Edingtoni lahing]]us. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht [[Guthrum]] nõustus taanduma Wessexist ja ennast ristida laskma. Siis järgnes [[Alfredi ja Guthrumi leping|rahuleping]] Alfredi ja Guthrumi vahel, milles sätestati piirid, mida pidid valitsema taanlased (mis sai tuntuks kui [[Danelaw]]), ja alale, mida Wessex. Wessexi kuningriik kontrollis osa keskmaast ja kogu lõunat (väljaarvatud Cornwall, mis oli ikka veel brittide käes), samas taanlased hoidsid East Angliat ja põhja.

[[File:England 878.svg|left|pisi|Inglismaa kaart aastal 878, Danelaw piirkond Inglismaal]]

===Danelaw Inglismaa===

Skandinaavia [[viikingiaeg|viikingiajal]] sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad [[9. sajand]]i teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.