Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
|||
22. rida:
{{Vaata|Kuressaare Linnavalitsus}}<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=109&Itemid=137&lang=et Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 - 1917], saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)</ref>
==Linna vaatamisväärsused==
Vanalinnas (peamiselt [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]ist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.
Vaatamisväärsed on ka [[Kuressaare Kuurhoone]] ja [[Kuressaare lossipark]].
39. rida:
[[File:Bm03016am.jpg|pisi|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
{{commonskat|History of Kuressaare|Kuressaare ajalugu}}
Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai [[Jakob Kohl]]i, [[Wolther Rothendorf]]i ja [[Gert von Demter]]i taotlusel linnaõiguse [[8. mai]]l [[1563]] [[Saare-Lääne piiskop]]ilt hertsog [[Magnus]]elt.
13. veebruaril 1733 pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[algmeridiaan]]ina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel.<ref>Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.</ref>
[[File:Kuressaare Market Square.jpg|thumb|Kuressaare turuplats]]
[[19. sajand]]il asutati [[mudaravila]] ning Kuressaare sai [[kuurortlinn]]aks, mille põhjustas [[ravimuda]] avastamine [[Kihelkonna]]s [[1824]]. aastal. Eestis rajati esimesed [[mudaravila]]d Saaremaal [[Rootsiküla (Kihelkonna)|Rootsiküla]]s ([[1824]]) ja Kuressaares Weise heinamaal ([[1840]]) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänavale]]
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega '''Arensburg''', millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi '''Kuresaar''' (aastast [[1933]] '''Kuressaare'''). Nõukogude ajal ([[1952]]–[[1988]]) kandis linn nime '''Kingissepa''', Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] järgi.
55. rida:
== Rahvastik ==
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti.
[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti.
| |||