Viljar Ansko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
→‎Elulugu: Täiendavad faktid
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Viljar Ansko, august 2016 Purkus 3482-2.jpg|pisi|Viljar Ansko [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] suveüritusel Purkus (Raikküla vald, Raplamaa)[[Purku]]s augustis 2016 tutvustamas kunagise karikaturistide ühenduse NAKS ajalugu ja tegemisi.]]
'''Viljar Ansko''' (luuletajanimega '''Viljar Kaarna'''; [[17. mai]] [[1948]] [[Tartu]]s – 20. detsember 2016) oli eesti [[arst]], [[luuletaja]], [[karikaturist]] ja [[bibliofiil]].
 
==Elulugu==
Viljar Ansko lapsepõlv möödus [[Kaarepere]]s, koolipõlv ja noorusaastad töölisasulas [[Sompa]]s [[Kohtla-Järve]]l. Alates 1970. aastast elas ta Läänemaal [[Risti]] alevikus.
VaheaegadegaTa onõppis õppinud(vaheaegadega) aastatel 1970–1993 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[psühholoogia]]t ja lõpetanudlõpetas 1985. aastal sealsamas [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]].
 
Ansko töömehetee algas juba 15-aastaselt [[põlevkivi]][[kaevandus]]es, algul lihttöölisena, hiljem [[elektrilukksepp|elektrilukksepana]] ja [[kaevur]]ina (läbindajana). Järgnes sõjaväeteenistus [[Nõukogude Armee]]s Kaliningradis[[Kaliningrad]]is autojuhina. Ülikooliajal tuli õpingute kõrvalt elatist teenida öösiti: elektrikuna, öövalvurina ja meditsiinivennana. Ülikooliõpingute vahepeal oli ta kuus aastat energeetik TK "[[Vasar (ettevõte)|Vasar]]" Risti metallitoodete tsehhis. Enamuse ajasteluajast olitöötas Viljar Ansko töötanud arstina: [[psühhiaatria|psühhiaatrina]] [[Taagepera]]s ning, kiirabiarstina, [[terapeut|terapeudina]] ja vaestearstina [[Tallinn]]as ning aastatel 2010–2013 [[Padise]] perearstina.. Ta oli [[Tallinna Arstide Liit|Tallinna Arstide Liidu]] liige alates 1989. aastast. 2010–2013 töötas [[Padise]] perearstina.
 
==Kirjanduslik tegevus==
Viljar Ansko toimetas seitse aastat 1990 - 1996(1990–1996) ajalehte [[Memento (ajaleht)|Memento]], asutas kirjastusühistu [[Anamnesia]], kus on koostanudkoostas, toimetanudtoimetas ja andis välja andnud üle 30 raamatu. Suurem osa raamatuidraamatutest ja Memento ajalehest olid pühendatud represseeritute luulele. Tema enda sulest on seni ilmunudilmus kolm luulevalimikkuluuleraamatut. Ta on tõlkinudtõlkis [[Vladimir Võssotski]], [[Lev Konovalov]]i<ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/2181935/lev-konovalov-poeet-suveneb-endasse-ning-leiab-sealt-oma-sudamelauludele-sonad-ja-rutmi LEV KONOVALOV: poeet süveneb endasse ning leiab sealt oma südamelauludele sõnad ja rütmi] Sakala, 7. aprill 2007.</ref> jt luulet, avaldanudavaldas kultuuriloolisi artikleid ajakirjanduses, koostanudkoostas Tallinna kiirabi ajaloo ja karikatuurinäituse kataloogi NAKS-72.
 
Viljar Ansko oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] ja [[Eesti Kirjanduse Selts]]i liige.
15. rida:
==Ühiskondlik-poliitiline tegevus==
[[Pilt:Risti küüditatute mälestusmärk.jpg|pisi|Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…”]]
Viljar Ansko on [[Risti raudteejaam]]a juures asuva [[Lääne-Eesti]] [[küüditamine|küüditatute]] mälestusmärgi "Raudteerööpad mäletavad..." autor (1999). Teda onautasustati mitmel korral autasustatud ning temast on tehtudtehti dokumentaalfilm [[Unistaja (film)|"Unistaja"]] ([[ETV]], 2004).
 
==Tegevus karikaturistina==
[[Karikatuur]]e hakkas Viljar Ansko tõsisemalt joonistama ülikooliõpingute ajal Tartus 1970. aastate alguses. Ta onoli NAKS-i (Noorte Andekate Karikaturistide Sõpruskond) asutajaliige. Antud rühmitusse kuulusid [[Heiki Raudla]], Viljar Ansko, [[Raul Kilgas]] ja [[Andres Ader]]. Alates 1972. aastast onosales ta osalenud paljudel karikatuurinäitustel Eestis, korraldanudkorraldas isikunäitusi [[Risti]]l, [[Haapsalu]]s, [[Tartu]]s, [[Kohtla-Järve]]l ja mitmel pool Tallinnas. Tema karikatuure on aeg-ajalt avaldatud ka ajakirjanduses, tõsi küll, enamasti suure ajanihkega. Ta on andnud välja karikatuurikogumiku "Hippocratitis dolorosa" (2008). Alates 1972. aastast on ta osalenud ca 40-l karikatuurinäitustel Eestis ja korraldanud 18 isikunäitust.
 
==Auhinnad==