Taevaskoda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{See[[Pilt:Suur artikkel|Taevaskoda räägib2010 üldmõistest; tuntuim on [[01.jpg|pisi|Suur Taevaskoda talvel]]}}
'''Taevaskoda''' ehk '''pae''' on jõeoru nõlvas paikneva [[liivakivi]] [[paljand]]i ja koobastiku rahvakeelne nimetus [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]].
[[Pilt:Suur Taevaskoda 2010 01.jpg|pisi|[[Suur Taevaskoda]] talvel.]]
'''Taevaskoda''' ehk '''pae''' on jõeoru nõlvas paikneva [[liivakivi]] [[paljand]]i ja koobastiku rahvakeelne nimetus [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]].
 
Tuntumad taevaskojad Põlva maakonnas asuva [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] ürgorus [[Suur Taevaskoda|Suur]] ja [[Väike Taevaskoda]]. [[Saesaare veehoidla]] ääres paiknevad [[Laaritsamägi|Laaritsa-]], [[Mõsumägi|Mõsu-]], [[Kindapäka mägi|Kindapäka-]], [[Kivipalu mägi|Kivipalu-]], ja [[Mõtstare mägi]] janing [[Savitaevaskoda|Savi-]] ningja [[Piirioidu Taevaskoda|Piirioidu pae]].
 
Taevaskodasid peetakse ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse janing inimese tervise ningja õnne heaks. Kaljuseinu ei tohi lõhkuda ega neisse nimesid kraapida – kõik see vihastaks jõevaime ja tooks õnnetust .
 
Uuemal ajal on hakatud taevaskodadeks nimetama teisigi uhkeid liivakivipaljandeid, näiteks [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonnas]] [[Võhandu jõgi|Võhandu jõel]].<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 643</ref>
==Vaata ka==
 
*[[Taevaskoja]]
[[Pilt:Sügis Väike-Taevaskojas.jpg|pisi|Sügis Väike-Taevaskojas]]
*[[Suur Taevaskoda]]
== Termini päritolu ==
*[[Väike Taevaskoda]]
 
Termin "taevaskoda" sisaldab sõnu [[taevas]] ja [[koda]], aga kuidas need taevaskojaga seotud on, pole selge. On võimalik, et kunagine nimeandja lõigi [[metafoor]]i liivakiviseintega kojast, mille katuseks on taevas.<ref name=Kohanimeraamat/>
 
Kuid looduslikult on see koht väga silmapaistev ja seetõttu võib selle nimi olla väga vana, isegi aastatuhandete vanune. Seetõttu võib meeles pidada, et "taevas" on balti, germaani või aaria päritolu [[laensõna]] tähendusega '[[jumal]]', näiteks idabalti ''dievas'' tähendabki jumalat. Nimi tähendaks siis 'jumalakoda'. Kuigi Suur Taevaskoda on kahtlemata looduslik pühapaik, muudab selle seletuse väheusutavaks teiste sarnaste kohanimede puudumine.<ref name=Kohanimeraamat/>
 
Kolmanda võimalusena sisaldab termini algusosa [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] teekonnasõna ''taival ~ taipaleen''. Sel juhul tähendaks termin puhkamise kohta jõeäärsel teekonnal või siis kohta, kus veeteelt minnakse üle maismaateele või vastupidi. Näiteks [[Soome]]s on [[Taivassalo]].<ref name=Kohanimeraamat/>
 
[[Räpina]]st on üles kirjutatud arvamus, et sealne sõna ''sõatarõ'' 'sõjatare' ja Põlva ''taivaskoda'' tähendavat sedasama. Keelejuhi meelest olevat siis mõlemad varjumise ja pakkumineku kohad. Võrdluseks võib taas tuua, et Kagu-Soomes tähendab ''taivaltaa'' muuhulgas 'pausi pidada, pooleli jätta', samuti on sel sõnal metsa ja metsiku paigaga seotud tähendusi.<ref name=Kohanimeraamat/>
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Põlva maakonna looduslikud pühapaigad]]