Soome maapäev: erinevus redaktsioonide vahel

Oma tegevusaja jooksul kogunes Soome maapäev, ja neli seisust, millest see koosnes, hulgas erinevates kohtades. 1860. aastatel kohtusid kõik seisused Soome aadelkonna hoones. Kui Soome aadelkond kohtus seal järjepidevalt kuni aastani 1906, kohtusid kolm teist seisust muudes kohtades: näiteks aastal 1888 koguneti [[Ateneum]]i kunstimuuseumi vastvalminud hoones. Aastast 1891 kuni 1906. aasta parlamentaarse reformini kohtusid mainitud kolm seisust, vaimulikkond, linnakodanikud ja talupojad, vastvalminud maapäevahoones (''Säätytalo'', ''Ständerhuset''). Ent maja koosolekuruumid olid liiga väikesed 200 liikmest koosneva ühekojalise parlamendi jaoks. Hiljem on maapäevahoonet riigiga seotud ülesannete täitmiseks kasutatud vaid episoodiliselt, kuid regulaarselt on hoone leidnud kasutust teaduslike ja akadeemiliste organisatsioonide poolt.

 

 

{| class="wikitable"

| Gustaf Johansson

| [[Leonard von Pfaler]]

|}