Redaktsioon: 28. mai 2016, kell 01:05 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P →‎Geoloogia: link par Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2016, kell 01:36 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 092 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Muraka raba.JPG\|pisi\|Muraka raba idaosa sügisel.]] [[Pilt:Muraka raba, 2012-07.jpg\|pisi\|Muraka raba põhjaosa.]] [[Pilt:Muraka raba lõunaosa.jpg\|pisi\|Muraka raba lõunaosa.]] '''Muraka raba''' (ka ''Muraka soostik'') laiub [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]] [[Iisaku vald\|Iisaku]], [[Lüganuse vald\|Lüganuse]], [[Mäetaguse vald\|Mäetaguse]] ja [[Tudulinna vald\|Tudulinna vallas]], [[Rannapungerja jõgi\|Rannapungerja]] ning [[Purtse jõgi\|Purtse jõe]] veelahkmel. Sageli käsitletakse Muraka raba koos Ratva rabaga – [[Muraka-Ratva soostik]]una. 16. rida: Muraka rabas kasvab mitmeid harvaesinevaid taimekooslusi ja -liike, näiteks [[sinine emajuur]]. [[1957]]. aastal võeti raba kaitse alla (Muraka raba botaanilis-zooloogilise keelualana) ning [[1981]]. aastal sai sellest üks kolmekümnest [[sookaitseala]]st. Hiljem on [[Muraka looduskaitseala]] piire korrigeeritud.▼ [[Muraka looduskaitseala]] on tähtis geoloogilisest, hüdrogeoloogilisest ja veekaitselisest seisukohast. Looduskaitsealal asub Kotka matkarada ja samuti vaatetorn.<ref name="Kink, 2006" />▼ ==Soostiku teke== 25. rida ⟶ 21. rida: ==Geoloogia== [[Pilt:Muraka raba Rebaseuru künkad.jpg\|pisi\|Muraka raba Rebaseuru künkad.]] [[Soostik]]u [[aluspõhi]] koosneb Ülem-Ordoviitsiumi [[lubjakivi]]st, mida katavad [[Alluviaalsete\|alluviaalsed]] ja [[järvesete\|järvesetted]]. Setete tüsedus jääb kümne meetri piiresse, lääneosas on see üks kuni kaks, paiguti vaid pool meetrit. Soopinna keskel ulatub kõrgeim punkt 56–57 meetrit üle merepinna. Mineraalse aluspõhja kõige kõrgem punkt (52–54 m üle merepinna) paikneb Kaasiksaare lähistel. Turbakiht soostiku keskosas on kuni 5–7 meetrit, äärealadel ulatub see vaid paari meetrini.<ref name="Müür, 2003" /> 33. rida ⟶ 30. rida: ==Turvas== [[Turvas]] lasub [[liiv]]al ja [[saviliiv]]al. [[Ratva järv]]est kagus esineb turba all [[järvemuda]] ehk [[jütja\|jütjat]]. Kihi paksuseks on 1,34 meetrit, varu 0,86 ~~milj~~miljonit m<sup>3</sup>.<ref name="Orru, 1995" /> Soostiku keskel on turbalasundi paksus 5–7 meetrit. [[Pilt:Mäurassaare soojak Muraka raba lõunaservas.jpg\|pisi\|Mäurassaare soojak Muraka raba lõunaservas.]] ===Madalsoolasund=== Kuuse-kase segametsaga [[madalsoo]]alad asuvad soostiku põhjapoolses osas. Puissiirdesood on [[Selisoo\|Seli]] ja Muraka raba servadel. Madalsoolasund võtab enda alla [[Arvila raba]], Muraka, Ratva ja Seli soode põhjaosa ning [[Matkasoo]] õhukesed alad. Lasundi moodustavad keskmiselt ja hästilagunenud (~~29-40~~29–40 %) puu-, puu-[[tarn]]a- või [[tarn]]a-sfagnumiturvas.<ref name="Orru, 1995" /> ===Siirdesoolasund=== 73. rida ⟶ 71. rida: \| Varu, milj t \|\| 10,65 \|\| 2,14 \|\| 4,24 \|\| 9,12 \|\| 18,2 \|\| 27,35 \|} == Kaitsmine == ▲[[1957]]. aastal võeti raba kaitse alla (Muraka raba botaanilis-zooloogilise keelualana) ning [[1981]]. aastal sai sellest üks kolmekümnest [[sookaitseala]]st. Hiljem on [[Muraka looduskaitseala]] piire korrigeeritud. ▲[[Muraka looduskaitseala]] on tähtis geoloogilisest, hüdrogeoloogilisest ja veekaitselisest seisukohast. Looduskaitsealal asub Kotka matkarada ja samuti vaatetorn.<ref name="Kink, 2006" /> == Viited == 86. rida ⟶ 89. rida: [[Kategooria:Mäetaguse vald]] [[Kategooria:Tudulinna vald]] {{koord}}

Muraka raba: erinevus redaktsioonide vahel