Reoveesete: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Reoveesete''' (edaspidi ka sete) on [[Reovesi|reoveest]] füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud [[suspensioon]], mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks<ref name="veeseadus23">[https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012024 Veeseadus]</ref>. Reoveesete on suurim reovee töötlemise kõrvalprodukt mahu järgi<ref name="werther3">Werther, J., Ogada, T. 1999. Sewage Sludge Combustion. Progress in Energy and Combustion Science. V. 25/1. p. 55–116.</ref>. Vastavalt jäätmeseadusele käsitletakse reoveesetet jäätmena. Sama seaduse järgi on see biolagunev jääde<ref name="Jäätmeseadus22">[https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034 Jäätmeseadus]</ref>.
[[Reoveesette käitlemine|Reoveesette käitlemise]] all mõistetakse reoveesette haldamist ja puhastamist.
==Reoveesette liigid==
26. rida ⟶ 28. rida:
===Patogeenid===
Patogeen on mikroorganism või keemiline aine, mis on võimeline kutsuma taim- või loomorganismis esile haigusi. Reoveesettest võib leida neli peamist patogeenide liiki:
*bakterid (''[[Salmonella]] sp'', ''[[Shigella]] sp'', ''[[Vibrio cholerae]]'', ''[[Campylobakter jejuni]]'', ''[[Escherichia coli]]'');
*viirused ([[hepatiit A]], [[rotaviirus]], [[polioviirus]], [[reoviirus]], [[kalitsiviirus]]);
*algloomad (''[[Cryptosporidium]]'', ''[[Entamoeba histolytica]]'', ''[[Giardia lamblia]]'', ''[[Toxoplasma gondii]]'');
*helmintid (''[[Ascaris lumbricoides]]'', ''[[Ascaris suum]]'', ''[[Trichuris trichiura]]'', ''[[Toxocara canis]]'', ''[[Taenia saginafa]]'', ''[[Taenia solium]]'', ''[[Necator americanu]]'').
===Raskmetallid===
Reoveesette kasutamine põllumajanduses on saanud palju tagasilööke just raskmetallide esinemise tõttu. Raskematallid pärinevad linnade ja asulate tööstusettevõtetest ja keemialaboritest<ref name="Tälli31">Tälli, P., Riispere, A., Avatare, L. 1996. Kommunaalmuda kasutamisest mullaviljakuse tõstjana. Rmt: Möls, T., Kalda, A., Kongo, L., Milius, A. (toim). Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat. 77 köide. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn. lk. 146–153.</ref>. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt sisaldub raskmetalle rohkem settes kui põllumajandusmaas. See tähendab, et kontrollimatu sete kasutamine väetistena võib tõsta raskmetallide kontsentratsiooni mullas.<ref name="werther3" />
Reoveesette komponentideks on veel '''anorgaanilised ühendid''' (silikaadid, Ca ja Mg ühendid) ja toksilised orgaanilised ühendid – [[polüklooritud bifenüülid]] (PCB), [[polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud]] (PAH), lineaarsed alküülbenseensulfonaadid (LAS) ning [[dioksiin]]id<ref name="Rulkens25" />.
== Vaata ka ==
| |||