Vikipeedia

Kährik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P link par (+masintoim) using AWB
4. rida:
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Sillero-Zubiri, C. & Hoffmann, M. (Canid Specialist Group) |nimi=Nyctereutes procyonoides|aasta=2004|ID=14925|IUCN_aasta=2007}} </ref>
| pilt = Nyctereutes procyonoides 16072008.jpg
| pildi_seletus = Kährik Soomes
13. rida:
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Kährik (pderekondperekond)|Kährik]] ''Nyctereutes''
| liik = '''Kährik'''
| binaarne = ''Nyctereutes procyonoides''
37. rida:
== Välimus ==
 
Kähriku tüvepikkus on 55–80 &nbsp;cm, sabapikkus 15–26 &nbsp;cm, [[kondülobasaalpikkus]] ligikaudu 11 &nbsp;cm. Isendid kaaluvad 5–10 &nbsp;kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani <ref>D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2002]], lk. 106–107</ref>, looduslikult küll enamasti 3–4 aastat.
 
Kährik on jässaka [[kehaehitus]]e, masajate [[jalg]]ade, lühikese [[saba]], väheldase terava [[koon]]u ja teravatipuliste [[kõrv]]adega keskmise suurusega loom. Tema talve[[karvastik]] on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on see [[must]]a kirmega määrdunudhallikaspruun. Näol on silmatorkav maskisarnane muster, mis meenutab [[pesukaru]]. [[Pea]] külgedel on [[põskhabe]].<ref name="Loomade elu"/>
45. rida:
Tavaliselt elab kährik [[urg|urus]]. Ta võib selle ise kaapida, aga võib üle võtta ka [[mäger|mägra]] või [[rebane|rebase]] tühja uru. Kuid ta võib elada ka kaljulõhedes, juurtealustes tühemikes, vanades [[punker|punkrites]] ja [[kaevik]]utes, [[raba]]s turba[[aun]]ades ja maharaiutud [[võsa]] hunnikutes. Niisiis ei ole ta elupaiga suhtes valiv. Enamasti on pesa kõrvalises võsastunud kohas, aga võib asuda ka [[küla]] või [[tee]] lähedal.<ref name="Loomade elu"/>
 
Kährik tegutseb peamiselt [[hämarik]]us ja [[öö]]sel, aga vahel päevalgi. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 10–12 &nbsp;km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda [[veekogu]]de [[kallas|kaldaid]] ja [[koolmekoht]]i. Pehmesse [[lumi|lumme]] vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao.<ref name="Loomade elu"/>
 
Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[närilised|närilisi]], kuid ka [[lind]]e ja nende [[muna|mune]], [[konn]]i, [[roomaja]]id, [[putukad|putukaid]], uimaseid [[kala|kalu]] ja [[limus]]eid, samuti [[raibe]]t. Palju võivad nad süüa taimset toitu, näiteks [[mari|marju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[teravili|teravilju]], eriti [[kaer]]a.<ref name="Loomade elu"/>
 
Kährik on ainus koerlane, kes talvel magab. Tõelist talveund neil pole, aga seda nimetatakse [[taliuinak]]uks. Sügiseti koguvad nad rohkelt [[rasv]]a, nii et nende kehakaal suureneb 2 &nbsp;kg. Kuid see ei kehti nende loodusliku levila põhiosas, kuhu talvel lumi maha ei tule, nii et seal on nad aasta ringi aktiivsed. Seal redutavad nad üksnes üksikutel külmadel ja tuisustel päevadel oma urkas. Seevastu Euroopas ja oma loodusliku levila põhjaosas viibivad nad igal aastal [[detsember|detsembrist]] või [[jaanuar]]ist kuni [[veebruar]]i või [[märts]]ini taliuinakus, mille jooksul nende [[ainevahetus]]e intensiivsus langeb ligi veerandi võrra. Siiski võivad nad ka taliuinaku ajal sulailmaga väljas käia.<ref name="Loomade elu"/>
 
Kährik on ainus koerlane, kes ei [[haukumine|haugu]]. Selle asemel nad [[urin|urisevad]], millele võib järgneda pikk kaeblik vingumine. Vangistuses on neil täheldatud väga erilist sorti häälitsust, mis esineb nälja korral ja sarnaneb kassi näugumisega. Emaste pärast võitlevad isased klähvivad ja urisevad.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kährik"