Grodno lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Sõjaline konflikt |konflikt= Grodno lahing |osa= Põhjasõjast |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 7. veebruar ukj<br>27. jaanuar vkj <br>28. jaanuar R...' |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
11. rida:
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Karl XII]]
|väejuht2=[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Peeter I]]
|jõud1= 800<ref name="peterfrom">Peter From, Katastrofen vid Poltava (2007), Lund, Historiska media. lk. 77.</ref>
|jõud2= 9 000<ref name="peterfrom />
|kaotused1= 11 tapetut<ref name="jöran">Ett kort dock tydeligit utdrag utur then öfwer konung Carl den Tolftes lefwerne och konglida dater, Jöran Andersson Nordberg (1745). lk. 565</ref>
|kaotused2= 56 tapetut<ref name="jöran" />
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
21. rida:
==Eellugu==
[[1706]]. aastal olid rootslased suutnud [[August II]] Poola troonist loobuma sundida. Aastaks [[1708]] oli Karl XII kavandanud [[Vilnius]]es ja [[Smarhoń]]is talvitunud rootsi vägedega plaanis [[Rootsi sissetung Venemaale|rünnata oma tugevaimat vastast Venemaad]]. Vene väed olid talvitunud [[Minsk]]i ja [[Čašniki]] all. Peeter I ise asus 9000 mehe eesotsas Hrodnas. Kuuldes, et seal asub tsaar ise, suundus [[Karl XII]] 800 mehe suuruse valitud väesalga eesotsas linna peale.<ref
==Lahingu käik==
Hrodnas asunud 9000 vene sõdurist olid 2000 linna viiva silla kaitsel. Rootsi ratsaväelaste rünnak sillale sundis selle salga paanikas taanduma. Sillalt põgenenud venelased andsid tsaarile rootslaste rünnakust teada ja see, kartes, et rootslased ründavad peajõududega, otsustas linna maha jätta ning taganeda [[Biarezina]] taha. Kaks tundi hiljem jõudsid rootslased maha jäetud linna, vallutades selle sisuliselt ilma lahinguta.
Peeter I sai aga peagi teada, kui suur oli rootslaste väesalk tegelikult, ning nii saatis ta 3000 meest tagasi linna alla, et need öösel linna tagasi vallutaks ja võimaluse korral ka rootslaste kuninga tabaks. Linna väravas oli aga 30 mehe suurune rootslaste väesalk linna valvamas ja need peatasid venelaste rünnaku. Peatselt liitusid lahinguga ka ülejäänud rootslased ja nii olid venelased sunnitud linna alt taas taganema. Rootslased kaotasid lahingu käigus surnutena 11 meest, venelased aga 56 meest, lisaks jätsid nad taganedes maha hulgaliselt haavatuid.<ref
==Viited==
| |||