Redaktsioon: 18. aprill 2015, kell 14:34 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 125 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Hollandi ajaloolised riigid; lisatud Kategooria:Hollandi ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2016, kell 14:11 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 125 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{viita}} [[Pilt:Lotharingia-959.svg\|thumb\|300px\|Lotharingia jagunemine umbes aastal 1000<br/>Sinine: [[Elsass]], loovutati 925 ~~Švaabimaale~~[[Švaabimaa hertsogkond\|Švaabimaa]]le<br/>Oranž: Ülem-Lotring pärast 959<br/>Roheline: Alam-Lotring pärast 977<br/>(punane: [[keelepiir]]).]] '''Alam-Lotringi hertsogkond''' või '''Alam-Lotharingia''' (tiitlites mõnikord ka kui ''[[Lothier]]'' või ''Lottier''), rajatud aastal 959, oli keskaegse [[Saksamaa kuningriik\|Saksa kuningriigi]] [[Hõimuhertsogkonnad\|hõimuhertsogkond]], mis hõlmas osa tänapäeva [[Belgia]]st, [[Holland]]ist, [[Saksamaa\|Saksa]] [[Reinimaa]] põhjaosa ja osa Põhja-[[Prantsusmaa]]st ([[Nord–Pas-de-Calais]]). ~~See~~Alam-Lotring tekkis endisest [[Kesk-Frangi riik\|Kesk-Frangi]] [[Lotharingia]] riigist kuningas [[Lothar II (Lotring)\|Lothar II]] ajal, kui loodi aastal 855. Lotharingia jagunes edasi [[9. ~~sajandi~~sajand]]i lõpu poole pärast taasühendamist [[Ludwig Noorem]]a ajal 880. aasta [[Ribemonti leping]]uga, ning pärast [[Ida-Frangi riik\|Ida-Frangi]] kuninga [[Ludwig III Laps]]e surma aastal 911 ühendati see kuningas [[Charles III]] Lihtsameelse [[Lääne-Frangi riik\|Lääne-Frangi riigiga]]. Siis moodustas see omaette hertsogkonna ja umbes aastal 925 kuulutas hertsog [[Giselbert, Lotringi hertsog\|Giselbert]] truudust [[Saksa kuningas\|Saksa kuningale]] [[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Heinrich I Linnupüüdjale]], tegu, mille vastu [[Lääne-Frangi kuningas]] [[Rodolphe (Prantsusmaa)\|Rodolphe]] võimetu oli. Sellest ajast alates jäi Lotharingia (või Lotring) Saksa [[hõimuhertsogkond\|hõimuhertsogkonnaks]], mille piir Prantsusmaaga ei muutunud keskaja jooksul. Aastal 959 jagas kuningas ~~Heinrichi~~[[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Heinrich I-e]] poeg [[Lotringi hertsogkond\|Lotringi]] hertsog [[Brun Suur]] Lotharingia kaheks hertsogkonnaks: Alam- ja [[Lotringi hertsogkond\|Ülem-Lotringiks]] (või Alam- ja Ülem-Lotharingiaks) ja andis Monsi ([[Hainaut' krahvkond\|Hainaut']]) krahvile [[Gottfried I, Alam-Lotringi hertsog\|Gottfriedile]] Alam-Lotringi hertsogi tiitli. Gottfriedi maad olid põhjas ([[Rein]]i jõge pidi allpool), samas kui Ülem-Lotring oli lõunas (jõge pidi ülevalpool). Mõlemad hertsogkonnad moodustasid Bruni vanema venna, keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|Otto I]] poolt aastal 962 moodustatud [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] lääneosa. Mõlemad Lotharingia hertsogkonnad võtsid seejärel väga erineva tee: pärast Gottfriedi poja, hertsog [[Richar, Alam-Lotringi hertsog\|Richari]] surma valitses Alam-Lotringit keiser otse, kuni aastal 977 läänistas [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)\|Otto II]] selle [[Provence'i ajalugu\|Provence]] [[Charles, Alam-Lotringi hertsog\|Charles]]'ile, kuningas [[Lothar (Lääne-Frangi kuningas)\|Lothari]] maapakku saadetud nooremale vennale. Alam- ja Ülem-Lotring olid taas kord lühidalt ühendatud [[Gotzelo I, Lotringi hertsog\|Gotzelo I]] ajal aastatel ~~1033 - 1044~~1033–1044. Pärast seda lagunes Alam hertsogkond kiiresti, samas Ülem-Lotring sai tuntuks kui lihtsalt ''Lotringi hertsogkond''. Järgnevatel kümnenditel Alam-Lotringi hertsogkonna tähtsus kahanes ja oli peale selle mõjutatud konfliktist [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] (1056–1106) [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]] ja tema poja [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich V]] vahel: aastal 1100 läänistas Heinrich IV hertsogkonna [[Limburgi hertsogkond\|Limburgi]] krahvile [[Heinrich I, Alam-Lotringi hertsog\|Heinrichile]], kelle Heinrich V, olles sundinud oma isa troonist loobuma, kohe kukutas ja Louvaini krahvi [[Gottfried VI, Alam-Lotringi hertsog\|Gottfried I]]-ga asendas. Pärast hertsog [[Gottfried VIII, Alam-Lotringi hertsog\|Gottfried VIII]] surma aastal 1190 päris tema poeg, [[Brabanti hertsogkond\|Brabant]]i hertsog [[Heinrich I (Brabant)\|Heinrich I]] hertsogitiitli keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich VI]] käsuga [[Schwäbisch Hall]]i Riigipäeval. Seeläbi kaotas Alam-Lotringi hertsogkond lõpuks oma territoriaalse võimu, samas kui keiserliku lääni jäänukit, mida haldasid [[Brabanti hertsogkond\|Brabanti hertsogid]], kutsuti hiljem [[Lothier hertsog\|Lothier hertsogkonnaks]] (või Lothryk).

Alam-Lotring: erinevus redaktsioonide vahel