Vikipeedia

Artur Vassar: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Artur Vassar''' ([[18. november]] [[1911]] [[Keeni vald]], [[Tartumaa]] – [[17. juuli]] [[1977]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]] ja [[arheoloog]].
 
Vassar õppis [[1930.aastatel aastad|1930. aastatel]]1931–1939 [[Tartu Ülikool]]is arheoloogiat ning lõpetas selle arheoloogina. Ta kaevas Lõuna-Eesti kalmeidkalmeitel. Juunipöörde ajal [[1940]]. aastal avaldas ta ettevaatlikku nõukogude-meelsust, et oma ametikohta ülikoolis säilitada. Ka Saksa okupatsiooni ajal sai ta oma tööd jätkata. [[19431944]]. aastal valmis tal doktoritöö "Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng". [[1944]]. aastal püüdis ta põgeneda Läände, kuid jäi paadist maha. Tartusse naasnult koolitati ta aga ümber ajaloolaseks, sest nendest oli sõja järel suur puudus. [[Hans Kruus]]i näpunäidete järgi asus ta looma uut Nõukogude Eesti ajalookontseptsiooni. Aastate jooksul sai temast üks põhilisemaid feodalismiperioodi (13.–19. sajand) ajaloo uurijaid. Tema ja Kruusi juhtimisel kujunes Eestis ajapikku esinduslik agraarajaloo koolkond ([[Sulev Vahtre]], [[Juhan Kahk]], [[Herbert Ligi]], [[Enn Tarvel]], [[Elina Öpik]], [[Tiit Rosenberg]] jt), mis tõstis põllumajanduse ja talurahva uurimise Eestis väga heale teaduslikule tasemele. Vassara ja Kruusi juhtimisel hakati alates [[1959]]. aastast korraldama Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosioneid, kus kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] etendasid juhtivat rolli Eesti agraarajaloolased.
 
Tartusse naasnult koolitati ta aga ümber ajaloolaseks, sest nendest oli sõja järel suur puudus. [[Hans Kruus]]i näpunäidete järgi asus ta looma uut Nõukogude Eesti ajalookontseptsiooni. Aastate jooksul sai temast üks põhilisemaid feodalismiperioodi (13.–19. sajand) ajaloo uurijaid.
Hans Kruusi ja Vassara suhted polnud pärast [[1950. aastad|1950. aastaid]] kuigi head, sest viimane oli toona esimese kui "kodanliku natsionalisti" kohta kirjutanud mitmeid laimavaid artikleid. Vassar oli need ilmselt sunnitud kirjutama oma töökoha säilitamiseks ja represseerimise vältimiseks, sest tema kohta oli teada mitmeid Saksa okupatsiooni aegseid "patte" (tegevus ülikoolis, muuhulgas doktoritöö kaitsmine, Läände põgenemise katse). Lisaks Tartu Ülikoolile töötas Vassar ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus oli [[1947]]–[[1977]] esialgu ajaloo sektori, hiljem ([[1955]]) Oktoobri-eelse ajaloo sektori ning seejärel ([[1970]]) feodalismi ajaloo sektori juhataja. Vassar suri ootamatult oma suvilas.▼
 
Lisaks Tartu Ülikoolile töötas Vassar ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus oli [[1947]]–[[1977]] esialgu ajaloo sektori, hiljem ([[1955]]) Oktoobri-eelse ajaloo sektori ning seejärel ([[1970]]) feodalismi ajaloo sektori juhataja.
==Artiklid==
 
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr.2/[[1938]]▼
Tema ja Kruusi juhtimisel kujunes Eestis ajapikku esinduslik agraarajaloo koolkond ([[Sulev Vahtre]], [[Juhan Kahk]], [[Herbert Ligi]], [[Enn Tarvel]], [[Elina Öpik]], [[Tiit Rosenberg]] jt), mis tõstis põllumajanduse ja talurahva uurimise Eestis väga heale teaduslikule tasemele. Vassara ja Kruusi juhtimisel hakati alates [[1959]]. aastast korraldama Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosioneid, kus kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] etendasid juhtivat rolli Eesti agraarajaloolased.
* Vene ja eesti rahva ajaloolisest sõprusest. A. Vassar, ajalooteaduste kandidaat – [[Rahva Hääl]] nr.187 (2305), 8. august [[1950]], lk.2-3▼
 
▲Hans Kruusi ja Vassara suhted polnud pärast [[1950. aastad|1950. aastaid]] kuigi head, sest viimane oli toona esimese kui "kodanliku natsionalisti" kohta kirjutanud mitmeid laimavaid artikleid. Vassar oli need ilmselt sunnitud kirjutama oma töökoha säilitamiseks ja represseerimise vältimiseks, sest tema kohta oli teada mitmeid Saksa okupatsiooni aegseid "patte" (tegevus ülikoolis, muuhulgas doktoritöö kaitsmine, Läände põgenemise katse). Lisaks Tartu Ülikoolile töötas Vassar ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus oli [[1947]]–[[1977]] esialgu ajaloo sektori, hiljem ([[1955]]) Oktoobri-eelse ajaloo sektori ning seejärel ([[1970]]) feodalismi ajaloo sektori juhataja. Vassar suri ootamatult oma suvilas.
 
Vassar suri ootamatult oma suvilas.
 
==Artikleid==
▲* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 "Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist."] –// [[Ajalooline Ajakiri]] nr.2/[[1938]]
▲* "Vene ja eesti rahva ajaloolisest sõprusest". A. Vassar, ajalooteaduste kandidaat –// [[Rahva Hääl]] nr. 187 (2305), 8. august [[1950]], lk. 2-3
 
==Välislink==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=18421&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJZYnFxYhGIY2ilVAilDZWsa2sBUNcZug%253D%253D ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
 
{{DEFAULTSORT: Vassar, Artur}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Vassar"