Saun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga ' === [[]] ===' |
P Tühistati kasutaja 82.131.97.99 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa. |
||
1. rida:
{{Toimeta}}
[[Pilt:Sauna 2.jpg|pisi|Soome sauna leiliruum]]
[[Pilt:Saun Esna allikajärve ääres.jpg|pisi|Saun Esna allikajärve ääres.]]
[[Pilt:Suurupi ülemise tuletorni saun.jpg|pisi|Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896.]]
'''Saun''' on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse [[leil]]i ja pestakse.
Saun oli [[muinaseestlased|muistsete eestlaste]] püha paik.<ref name="FOLK-1">[http://www.folklore.ee/cgi-bin/vanas1?item=C:CE:161 Vanasõnaraamat, 161 – Saun, vihtlemine], folklore.ee</ref><ref name="FOLK-2">[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/1f.html Eesti muistsed jumalad ja vägimehed, 1. Saun.], foklore.ee</ref><ref name="FOLK-3">[http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/myto/saun.html Saun (ban'a)], folklore.ee</ref>
== Ehitamine ==
{{mahakirjutatud|allikas=http://www.4seina.ee/uudised/sauna-ehitamine-vajab-korralikku-planeerimist}}
Eramusse planeeritakse saun eelkõige seetõttu, et see on odavam kui eraldiseisva hoone püstitamine.
Kui on saunaehitamise soov, siis esmalt peaks saunade asjatundjatega nõupidada, selgusele jõuda ka oma eelistustes ning saunakasutuses (mitmele ja millise kerisega).
Kõige olulisem sauna planeerimisel juures on õige [[õhk|õhu]] tsirkulatsioon.
Kui on teada sauna kasutajate hulk, valitud välja vastav ruum majas või korteris, tuleb asuda projekti kallale. See on soovitatav jätta spetsialisti hooleks, sest ise ei pruugi erinevaid nüansse teada ning ei oska nendega arvestada.
Leiliruumi peab tulema piisavalt [[hapnikk]]u ning õhk peab ringlema ruumis nii, et keris saaks peale värsket õhku. Väljatõmbeava parim asukoht on võimalikult kaugel kerisest, näiteks lava all, umbes laval istuja kandade kõrgusel – see annab maksimaalse saunaefekti.
Oluline on, et värske õhk suunduks kerisele õigest kohast, kas siis ülevalt või altpoolt, vastavalt kerisele.
===Soojustus ja isolatsioon===
Tähtis on ka [[soojustus]]e ja [[Soojusisolatsioon|isolatsiooni]] valik. Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele [[puitkarkass]], mille vahele pannakse soojustusmaterjal ([[kivivill]]a või [[klaasvill]]a).
===Tuulutusliistud ja voodrilaud===
[[Foolium]]i peale paigaldatakse tuulutusliistud, et ka voodrilaua taga õhk ringleks. Tavaliselt on liistud poole õhemad kui karkassipostid.
Voodrilauda ei tohi mingil juhul panna kuni põrandani, sest põrand on märg ja voodrilaud võib minna hallitama. Põranda ja voodrilaua vahele tuleks jätta 5–10 cm vahe, sinna vahesse võib panna näiteks ühe reana põrandaplaate.
Õhk liigub ka voodrilaua taha, kui laes on lisaks veel üks ventilatsiooniauk. Sel juhul kestab puit kauem, sest on ventileeritav ja kuivab ära pärast sauna kasutamist. Voodrilauaks kasutatakse kas [[haab]]a, [[must lepp|musta leppa]] või termohaaba. [http://www.sisustusweb.ee/article/190/ Sauna ehitamine]
== Sisustus ==
===Keris===
{{Vaata|Keris}}
'''Keris''' kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud [[ahi]]) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka panna ka '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.
===Saunalava ja astmed===
Saunalava peaks olema mitte vähem kui 50 cm lai, sest siis ei jää seal pikali olles käsi lavalt alla rippuma. Astmed võiks kaheastmelise lava puhul olla vähemalt 30–40 cm laiad, sest kitsama astme puhul ei pruugi jalg sellele täielikult ära mahtuda. Kui aste teha laiem, siis saavad seal istuda need, kes eelistavad nõrgemat leili.
Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: madalama astme juures on [[temperatuur]] 30–80 kraadi, lava teise astme juures 80–100 kraadi, ruumi ülaosas on 100–120 kraadi.
Astmete vahe peaks olema jalale kohane, et ei oleks liiga madal ega liiga kõrge astumine. Esimene aste on tavaliselt põrandast umbes 30 cm kõrgusel, järgmised astmed tehakse nii-öelda tooli reegli järgi: 45–50 cm kõrgusel eelmisest astmest, et oleks mugav istuda. Viimase astme kõrgus sõltub sauna üldisest kõrgusest, ehk viimasest astmest laeni võiks jääda 120–140 cm. Ei ole ju mõnus vihelda, kui käsi või viht käib alatasa vastu lage. [http://www.sisustusweb.ee/article/190/ Sauna ehitamine]
==Ahi ja kütmine==
===Saunaskäik===
Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega.
Ühes saunasõbra käsiraamatus üteldakse: "Saunas käiakse alasti!" Tänapäeval tähendab see ka eheteta sauna minekut. Keha ümber võib käärida ka saunalina või spetsiaalse saunaseeliku.
Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.
===Saunaviht===
[[Vihtlemine|Vihtlemisel]] on kolm ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.
Kõige levinum [[saunaviht]] on [[kask|kaseviht]], millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada [[tamm|tamme]]-, [[harilik sarapuu|sarapuu]]-, [[pihlakas|pihlaka]]-, [[must lepp|musta lepa]] ja [[mustsõstar|mustasõstra]] okstest tehtud vihtasid ning [[eukalüpt|eukalüptivihta]].
Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks [[meliss|melissi]], [[piparmünt|piparmünti]], [[salvei|salveid]], [[naistenõges|naistenõgest]], [[sookail|sookailu]], [[palderjan|palderjani]] jt. Läbi aegade on kasutatud ka [[kadakas|kadaka]]- ja [[nõges|nõgesevihta]]. Pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee viht enam valu: kadaka okkad pehmenevad. Nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel.
Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega kaasnev aroom viheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasid.
Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunst-vihad.
===Saunamesi===
Saunamesi on okaspuu (enamasti männi või kadaka) lõhnaline meesegu, millega tehakse [[mesi|mee]][[massaaž]]i ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.
==Saun arstimiskohana==
Kupupanemine.
==Saun elukohana==
Saunikud, veerpoolised.
==Sünd ja surm==
Ka [[rahvakalender|rahvakalendris]] on saunal oma roll. Usuti, et [[hingedepäev]]al ([[2. november]]) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.
[[Harjaste võtmine]].
==Saunakombeid==
Pulmaliste saunutamine
==Sauna liigid==
=== Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun ===
[[Pilt: Le_Bain_Turc,_by_Jean_Auguste_Dominique_Ingres,_from_C2RMF_retouched.jpg | thumb | [[Jean Auguste Dominique Ingres]] <br> Türgi saun ([[1862]])]]
''Hamman'' ([[araabia keel]]es – kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40–50 °C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.
===Soome saun===
Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C{{lisa viide}} ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.
===Rooma saun===
Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias [[Pompei]]s on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.
===Vene saun ehk leilisaun===
''Banja'' on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50 °C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.
===Iiri saun===
Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 °C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.
==="Indiaani saun" ehk higistamistelk===
[[Pilt:Sweat lodge nez.jpg|thumb|Indiaani saun<br>Pilt umbes [[1910]]. aastast]]
Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk ([[inglise keel]]es ''sweat lodge'') on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusid. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja [[kirik]]. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.
===Aurusaun===
Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.
=== [[Suitsusaun]] ===
{{vaata|Suitsusaun}}
[[Pilt:Koolitalu suitsusaun, Karilatsi 2009.jpg|pisi| Koolitalu suitsusaun Põlva talurahvamuuseumis ]]
Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.
Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.
Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
===Liikuvsaunad===
Saunasid on ehitatud ka sõidukitesse. Eestis on nendeks kasutatud nii busse, veoautosid<ref>[http://www.ohtuleht.ee/485778 "Rahvas ütles, et napakad, hakkate vanarauast sauna ehitama!"] Õhtuleht</ref> kui ka tuletõrjeautot<ref>[http://www.ohtuleht.ee/101900 Tuletõrjeautos saab leili visata ja kaminat kütta] Õhtuleht</ref>.
===Koobassaun ehk maasaun===
Koobassaun on suitsusaun, mis ehitati kas poolenisti või täiesti maa sisse. Viimaseid teada olevaid maasaunu leiti eelmise sajandi alguses Eesti lõunaosast. Arvatakse, et koobassaun on suitsusauna eelkäija, neid ehitati aegadel mil ei tuntud veel palkehitiste ehitamist. Tänapäeval on Eestis mõned saunahuvilised, kes on ehitanud koobassauna.<ref>[http://www.saunamaa.ee Saunamaa]</ref>
===Infrapunasaun===
Infrapunasaun on saun, mida kütavad infrapunaallikad. Infrapunasauna temperatuur on enamasti kuni 40 °C. Selles saunas istutakse enamasti kuni 20 min, et infrapunakiirgus keha läbiks. See saunaliik on paras nendele, kes ei talu ei kuuma ega leili.
==Uue ajastu saun==
===Kümblustünn===
[[Kümblustünn]]ide (mitte segi ajada tünnisaunaga!) kodumaa on [[Jaapan]], kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee [[ahv]]idelt, kes [[talv]]el [[kuumaveeallikas]] sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3–8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.
===SPA tünn===
Luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massaaži. Olemas ka veealune valgusti, mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.
===Infrapunasaun===
[[Pilt:Infraszauna 001.jpg|thumb|Infrapunasaun]]
Organismi kuumenemine [[infrapuna]] saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa [[dieet|dieedist]], mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestus on 30 minutit temperatuuril 45–50 °C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5 °C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate [[bakter]]ite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu [[rasv]], [[kolesterool]], toksiidid, happed. Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3–5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5% tahkeid aineid.
== Kirjandus ==
* [[Harri Jänes]]. "Saun ja saunaleil", Valgus 1968, illustreerinud [[Heinz Valk]]
* [[Tamara Habicht]]. "Eesti saun", 1972, 2. trükk 2008, ISBN 9789985579879
* [[Risto Vuolle-Apiala]]. "Suitsusaun: traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus", 2005, ISBN 9985890612
* [[Pekka E. Tommila]]. "Saun: soome sauna ehitamine", 2005, ISBN 9985890647
* [[Priit Valge]]. "Saunateed astudes: koobassaunast kodu-spaani. Saunaehitaja märkmed", 2008, ISBN 9789949443321
== Vaata ka ==
* [[Suitsusaun]]
* [[Spaa]]
* [[Ujumine]]
* [[Meditatsioon]]
* [[Tervis]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
{{commons|Category:Saunas}}
*[http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5686 Rakvere Saunaklubi teeb olemise mõnusaks / Virumaa Teataja 12.01.2006 Margus Eek]
*[http://www.maaleht.ee/?page=Tervis&grupp=artikkel&artikkel=4813 Vanarahva tarkusest on külmal ajal abi / Maaleht 19.01.2006 Dr. Elene Ivandi]<br>
[[Kategooria:Saun| ]]
| |||