Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P (GR) File renamed: File:GAG.jpg → File:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg Replace meaningless TLA with description of image. |
|||
24. rida:
Saksa vägede pealetungiga [[1917]]. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa koolivaraga [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu. Tallinnasse jäänud lapsevanemate algatasid uue kooli loomise [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi]] ja Nikolai I Gümnaasiumi liitmisel Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks, mis sai olema 8-klassiline ja kus määrati kohustuslikuks õppeaineks [[eesti keel]]. [[25. veebruar|25. veebruaril]] [[1918]]. alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniga]] Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80-100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud [[Venelased|vene]] päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle [[Preisi kuningriik|Preisi]] koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.
[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee|Punaarmeed]] saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit|Kaitseliitu]]. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]-[[1940]] ja [[1944]]-[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Põhja Pojad|Soome
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniga]] astus direktor [[Aleksis Kuusik]] tagasi ja [[19. august|19. augustil]] [[1940]] sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja [[Kirjandusteadus|kirjanduse]] õpetaja [[Karl Taev]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1941]] kinnitati direktoriks kooliinspektor Vassili Peet. Kartes repressiooni [[Eestimaa Kommunistlik Partei|võimude]] poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele vale mulje temast jätsid ja selle tagajärjel anti ta üles ning hukati enda õpilaste poolt, kui [[Wehrmacht|Saksa väed]] Tallinna [[Tallinna vallutamine (1941)|vabastasid]]. Taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. [[28. august|28. augustist]] [[1941]] paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Õpingud toimusid [[1941]]/[[1942]] õppeaastal [[Tartu maantee]] 44 majas, [[1942]]/[[1943]] [[Sakala tänav|Sakala]] 51 majas veel kahe kooliga ja [[1943]]/[[1944]] sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, peale [[Narva]] evakueerimist [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Jakob Westholmi Gümnaasiumi]] hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada [[25. märts|25. märtsil]], kuigi see oli juba pidurdunud [[11. märts|11. märtsil]] seoses [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisega]].
| |||
