Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
'''Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot''' (ka '''Friedrich Parrot''', '''Friedrich Wilhelm von Parrot''' ja '''Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot''') ([[25. oktoober]] [[1791]] [[Karlsruhe]] – [[15. jaanuar]] [[1841]] [[Tartu]]) oli [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[bioloogia|bioloog]].
Friedrich Parrot lõpetas [[1814]] [[Tartu
Tema isa oli taasavatud [[Tartu Ülikool]]i esimene rektor [[George Frederic Parrot]].▼
▲Friedrich Parrot lõpetas [[1814]] Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas alates [[1821]] Tartu Ülikoolis.<ref>Maie Toomsalu (koostaja). "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2002]], lk. 85–87</ref>. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika professor.
Aasta [[1811]] reisis ta [[Krimm]]i ja [[Kaukaasia]]sse. Seal kasutas ta [[baromeeter|baromeetrit]], et mõõta [[Must meri|Musta]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] veetaseme erinevus.
12. rida ⟶ 10. rida:
[[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>
Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]i, kahe Arguri talupoja ja kahe 41. jäägripolgu küti saatel [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel).<ref>Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834</ref>
Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates [[1826]] ja rektor [[1831]]–[[1834]].
18. rida ⟶ 16. rida:
[[1837]] sooritas ta ekspeditsiooni [[Lapimaa]]le [[Tornio]]sse, et uurida [[pendel|pendli]] [[võnkumine|võnkumist]] ja Maa magnetismi.
Ta leiutas [[gasomeeter|gasomeetri]] ja [[barotermomeeter|barotermomeetri]] – viimast kasutatakse [[õhurõhk|õhurõhu]] abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta [[Kataloonia]]st kaasa toodud [[päikesekell]]a, mis oli väike silindrikujuline
==Isiklikku==
Parroti tütar Anna Margaretha Parrot abiellus Conrad Jacob Strauchiga. Nende järeltulijad elavad tänapäeval [[Austraalia]]s. Parroti tütar Berta Henriette Wilhelmine Parrot poeg oli [[Werner Zoege von Manteuffel]].▼
▲Tema isa oli taasavatud [[Tartu Ülikool]]i esimene rektor [[George Frederic Parrot]].
▲
Tema teise tütre Berta Henriette Wilhelmine poeg oli [[Werner Zoege von Manteuffel]].
==Vaata ka==
28. rida ⟶ 31. rida:
{{viited}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Gustav von Ewers]] (1818–1830) | nimi=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> Friedrich Wilhelm von Parrot | aeg=[[1831]]–[[1834]] (1830–1831 prorektorina) | järgnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Johann Christian Moier]] (1834–1836)}}
{{lõpp}}
▲== Välislingid ==
▲* {{EEVA|189}}
{{JÄRJESTA:Parrot, Jean Jacques Friedrich Wilhelm}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
40. rida ⟶ 41. rida:
[[Kategooria:Arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]▼
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
▲[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1791]]
[[Kategooria:Surnud 1841]]
| |||