Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
75. rida:
===Liudolfingi dünastia valitsusaeg===
Kui Frangi riik [[Verduni leping]]uga (843) jagati, tekkis Reinist ida poole [[Ida-Frangi riik]], millest arenes välja tänapäeva Saksamaa. Nõrkade [[Karolingid]]est Ida-Frangi kuningate valitsemise ajal puudus tugev keskvõim. Kõik Saksa hõimud olid sunnitud end sissetungijate vastu kaitsma, [[viikingid]] põhjast ja slaavlased idast. 852. aastal asutas [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]], Widukindi järglane ja esimene [[Ottoonid]]e ([[Saksi dünastia]]st), [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]]. Saksi dünastia oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa kuningate]] dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Perekonda ennast tuntakse varaseima teadaoleva liikme [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]]i järgi mõnikord ka kui Liudolfingid.
880. aastal langes [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]] lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks. Saksimaa hertsog [[Otto I (Saksi)|Otto I Hiilgav]] (880–912) [[Liudolfingi dünastia]]st ([[Liudolf (Saksi)|Liudolfi]] järeltulija) laiendas oma võimu [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringi hertsogkonnale]]. Tüüringite [[markkrahv]] [[Burchard (Tüüringi)|Burchard]]i, kes kaitses Tüüringit [[Ungarlased|madjarite]] rünnakute eest tapeti lahingus 908 ja väikseim niinimetatud "[[Hõimuhertsogkonnad|noorematest hõimuhertsogkondadest]]" ja neelati pärast Burchardi surma Saksimaasse. Tüüringid jäid eraldi rahvaks ja keskajal organiseeriti nende maa [[Tüüringi maakrahvkond|Tüüringi maakrahvkonnaks]]. [[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|300px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), [[Frankimaa]] (sinine), [[Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi]] (tumeoranž).]]
[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]] oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936), 919. aastal valiti Heinrich [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja [[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega ka [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksa kuningas|kuningaks]] (919–936). Heinrich I Linnupüüdjat kutsutakse õigustatult Saksa riigi tegelikuks asutajaks. Heinrich I pidas peamiselt oma hertsogkonna huvides pikka ja rasket võitlust [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] [[Polaabi slaavlased|Polaabi slaavlastega]] oma maa idapiiril, mille tulemusel moodustati alasi kontrollinud [[Gero mark]].
95. rida ⟶ 97. rida:
Hertsogkond piirnes läänes [[Friisimaa]], [[Alam-Lotring]]i ja [[Ülem-Lotringi hertsogkond|Ülem-Lotringi]] ning lõunas [[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa hertsogkonnaga]].
;Saksi hertsogid, Liudolfingi-[[Ottoonid]]e-[[Saksi dünastia]]st
{|class=wikitable
!Alates
!Kuni
!Nimi
!Eluaastad
|-
|[[880]]||912, 30. november||[[Otto (Saksi hertsog)|Otto]]||(....–[[912]])
|-
|[[912]], [[30. november]]||936, 2. juuli||[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]||([[875]]–[[936]])
|-
|[[936]], [[2. juuli]]||961||[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto Suur]]||([[912]]–[[973]])
|-
|}
===Billungite dünastia valitsusaeg===
938. aastal sai hertsogkonna kirdeosas asunud Billungi margi valitseja [[Hermann Billung]], [[Billungid|Billungite dünastiast]] Saksimaa [[markkrahv]]iks ning 953. aastal ülendas [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Hermann Billungi Saksimaa hertsogi õigustesse ja andis talle laiad valitsemisõigused. [[960]] andis Otto I Saksimaa hertsogi võimu üle krahv [[Hermann Billung|Hermann]]ile, kes oli end esile tõstnud võitluses slaavlastega, ja hertsogi tiitel muutus krahv Hermanni perekonnas pärilikuks. 961. aastast algas [[Billungid|Billungite]] valitsusaeg Saksimaa hertsogiriigis ([[961]]–[[1106]]). 973. aastal suri Hermann Billung [[Quedlinburg]]is ja [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks. Samal aastal suri ka [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I Memlebenis ning [[Saksi dünastia]]st [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks.
101. rida ⟶ 118. rida:
1072. aastal sai [[Magnus (Saksi)|Magnus Billung]] sai Saksimaa hertsogiks kuid 1106. aastal suri hertsog Magnus pärijateta, lõpetades [[Billungid|Billungi dünastia]]. Saksi hertsogi [[Magnus (Saksi)|Magnuse]] tütrega abiellunud [[Otto (Ballenstedt)|Otto von Ballensted]] päris märkimisväärse osa Magnuse valdustest ja lootis olla järgmine hertsog. Siiski nimetati tema asemel hertsogiks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburg]] ja Billungi territoorium sai osaks [[Welfid|Welfi]] ja [[Askaania dünastia|Askaania]] suguvõsade maadest.
;Saksi hertsogid, [[Billungite dünastia]]st
{|class=wikitable
!Alates
!Kuni
!Nimi
!Eluaastad
|-
|[[961]]||973, 27. märts||[[Hermann (Saksi)|Hermann]]||(....–[[973]])
|-
|[[973]], [[27. märts]]||1011, 7. veebruar||[[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I]]||(....–[[1011]])
|-
|[[1011]], [[7. veebruar]]||1059, 29. juuni||[[Bernhard II (Saksi)|Bernhard II]]||(....–[[1059]])
|-
|[[1059]], [[29. juuni]]||1072, 28. märts||[[Ordulf (Saksi)|Ordulf]]||(....–[[1072]])
|-
|[[1072]], [[28. märts]]||1106, 23. august||[[Magnus (Saksi)|Magnus]]||(....–[[1106]])
|-
|}
Aastal 1112, pärast Lothari põlu alla langemist, nimetati [[Otto (Ballenstedt)|Otto von Ballensted]] keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] poolt Saksimaa hertsogiks; kuid samal aastal läks ta keisriga tülli ning jäeti hertsogitiitlist ilma. Ta liitus Lothariga ja aitas Lotharil alistada Mansfeldi krahvi [[Hoyer I (Mansfeld)|Hoyer I-st]], kes oli aastal 1115 keisri poolt Saksi hertsogiks nimetatud. 1115. aastal võitis [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburgi]] Welfesholzi lahingus Heinrich V-e. 1125. aastal valiti Lothar von Supplinburg valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ja krooniti keisriks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] nime all. Otto vallutas slaavlastelt alasid [[Zerbst (Anhalt)|Zerbst]]i ja [[Salzwedel]]i ümbruses.
[[1137]]. aastal Lothari surma järel läks Saksimaa hertsogkond tema väimehele hertsog [[Welfid|Welfi dünastiast]] [[Heinrich X Uhke]]le, kes oli [[Baieri hertsogkond|Baieri]] [[Baieri hertsog|hertsog]] aastast 1126, ja kes sai Saksimaa hertsogiks [[Heinrich II]] nime all, 1138. aastal püüdis Heinrich X saada Saksa kuningaks, kuid edutult. [[Ballenstedti krahv]]i [[Otto (Ballenstedt)|Otto]] ja Saksimaa hertsogi [[Magnus Billung]]i tütre [[Eilika]] ainus poeg [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] [[Askaania dünastia]]st sai uueks Saksimaa hertsogiks.
===Askaania dünastia valitsusaeg===
| |||