Lotringi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Lotringi eelkäija [[Lotharingia]] oli sõltumatu [[Karolingide impeerium|Karolingide]] kuningriik Lotringi kuningas [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]] (855–869) võimu all. Selle territoorium oli algselt 843. aasta [[Verduni leping]]uga loodud [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] osa, kui [[Karolingid]]e keisririik jagati [[Ludwig Vaga]] kolme poja vahel. [[Kesk-Frangi riik]] eraldati keiser [[Lothar I]]-le, kutsuti seetõttu ''Lotharii Regnum''. Pärast tema surma aastal 855 jagati see edasi kolme ossa, millest tema poeg Lothar II võttis põhjapoolseima. Tema riik koosnes siis suuremast territooriumist, mis ulatus [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvkonnast]] lõunas kuni [[Põhjameri|Põhjamereni]]. Prantsuse keeles sai see ala tuntuks kui ''Lorraine'', samas saksa keeles sai see lõpuks tuntuks kui ''Lothringen''. [[Alemanni murded|Alemanni keeles]], mida kord Lotringis räägiti, tähendab -ingen-sufiks omandit; seega ülekantud tähenduses võib "Lotharingen" tõlkida kui "Lotharile kuuluv maa".

Kui Lothar II pärijateta suri, jagati tema territoorium 870. aasta [[Meersseni leping]]uga [[Ida-Frangi riik|Ida-]] ja [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigi]] vahel ning läks 880. aasta [[Ribemonti leping]]uga lõpuks tervikuna Ida-Frangi võimu alla. Pärast Ida-Frangi Karolingide hääbumist seoses [[Ludwig III Laps]]e surmaga aastal 911 kinnistas [[Lotharingia]] end taas kord Lääne-Frangi riigiga, kuid vallutati aastal 925 [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] kuninga [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] poolt. Olles konfliktis oma rivaali [[Hugues Suur]]ega, loobus Prantsusmaa kuningas [[Louis IV]] aastal 942 kõigist nõudmistest Lotharingiale.