Redaktsioon: 25. september 2016, kell 15:49 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 421 muudatust →‎Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. oktoober 2016, kell 14:01 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 421 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast [[Templiordu]]t ja [[Ristija Johannes]]ele pühendatud [[Hospitaliitide ordu]]t (tänane [[Malta ordu]]). {{Sisukord paremale}} ==Nimi== Organisatsiooni nimi eri keeltes: 38. rida: ==Juhid ja organisatsioon== Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister (magister) (saksa keeles ''Meister''), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes [[Saksa ordu ~~kõrgmeister\|~~kõrgmeister]] (saksa keeles ''Gross Meister''). {{Vaata\|Saksa ordu kõrgmeister}}, ''[[Saksa ordu kõrgmeistrite loend\|Saksa ordu kõrgmeistrite loend]], [[Saksa meistrite loend]]'' Ordu sõjaväe juhatajat, kes juhatas peamiselt [[Leedu suurvürstiriik\|Leedu]]-vastaseid rünnakuid ja resideerusid aastatel [[1312]]–[[1525]] [[Preisimaa]]l [[Königsbergi ordulinnus]]es, olles aastast [[1360]] ka sealseks [[Königsbergi komtuur]]iks, nimetati Saksa ordu suurmarssaliks. {{vaata\|Saksa ordu suurmarssalite loend}} Ordu piirkondlikud valitsejad olid ordumeistrid ja [[ordukäsknik]]ud [[Preisimaa]]l ja [[Vana-Liivimaa\|Liivimaa]]l. Preisi maameistri ametikoht ühendati [[1324]]. aastal [[Saksa ordu kõrgmeister\|Saksa ordu kõrgmeistri]] omaga. {{Vaata\|Preisi maameister}}, ''[[Preisi maameistrite loend]]''. {{Vaata\|Liivimaa ordu maameister}}, ''[[Liivi ordu maameistrite loend\|-maameistrite loend]], [[Liivimaa ordu maamarssal]], [[Liivimaa ordu maamarssalite loend\|-maamarssalite loend]]'' Ordukäsknikud olid Saksa ordu kõrgemad ametnikud, kes allusid otseselt ordumeistrile (vaastavalt piirkonnale kas kõrgmeistrile või maameistrile). Tavaliselt oli ta ordu valitsusüksuse (''Gebiet''i) valitseja, kas [[komtuur]] või [[foogt]]. Saksa ordu [[Preisimaa]] ja [[Liivimaa]] harudes ([[Liivimaa ordu]]s) eristati ka suurkäsknikke (''Großgebietiger''), kes olid ordumeistri lähima nõukogu (siseringi) liikmed. Kõrgmeistri lähikonnas olevad suurkäsknikud kandsid ka erilisi ametinimetusi: suurkomtuur (''Großkomtur''), kõrgeim marssal (''Oberster Marschall''), kõrgeim hospidaliülem (''Oberster Spittler''), riietusülem (''Trappier''), peakassahoidja (''Treßler'') ja kõrgeim kaubandusülem (''Großschäffer''). {{Vaata\|komtuur}}, ''[[foogt]], [[komtuurkond]], [[foogtkond]]'' ==Ajalugu== ===Ordu loomine ja selle esimesed aastad=== 49. rida ⟶ 56. rida: Aastal [[1198]] kinnitas [[paavst]] Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. ===Ordu valduste laienemine ~~selle tegevuse esimestel kümnenditel~~=== Esialgu omas Saksa ordu valdusi Akko linna ümbruses, tema valdusse läksid mõningad linnused linna lähikonnas. Saksa ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid [[Lõuna-~~Itaalias~~Itaalia]]s, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik [[Püha Maa]] kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ning [[Sitsiilia]]s, olid suurimad [[Palestiina]]sse suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused [[Saksa-Rooma keiser\|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu\|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistri Palermos. Aastatel [[1202]]–[[1206]] oli ordul endiste väepealike [[Wilhelm Capparone]] ja [[Dipold von Schweinspeunt]]i suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa-Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud ordule keisri poolt orduvendadele ühtegi [[privileeg]]i, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)\|Otto IV]] ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama [[Seitsmes ristisõda\|Seitsmendat ristisõda]]. Tänu sellele laienesid aastatel 1217–1221 ordu privileegid olulisel määral. 66. rida ⟶ 73. rida: [[1237]]. aastal ühines Saksa orduga [[Mõõgavendade ordu]], mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu\|Liivimaa ordu]]. Liivimaa ordu vallutas [[1290]]. aastaks kogu tänase [[Läti]] ala, misjärel keskaegse [[Liivimaa]] piirid olid fikseeritud. ===Saksa ordu õitseaeg ~~kuni 15. sajandi alguseni~~=== [[Pilt:Marienburg 2004 Panorama.jpg\|400 px\|thumb\|[[Marienburgi ordulinnus]]]] [[File:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg\|thumb\|[[Malborki ordulinnus]]]] 94. rida ⟶ 101. rida: [[14. sajand]]i algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada<ref>[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250.</ref>. Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus (ordualadel asusid hansalinnad: [[Danzig]], [[Elbing]], [[Braunsberg]], [[Köningsberg]], [[Kulm]] ja [[Thorn]]) mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. ~~Samas~~ 14. ~~toimus~~sajandi ~~pidevaid~~jooksul ~~sõjakäike~~toimusid pidevad sõjakäigud [[pagan]]atest [[Leedu suurvürstiriik\|leedulaste]] vastu [[Žemaitija]]s ja mujal, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid [[Prantsusmaa kuningriik\|Prantsusmaa]]lt, [[Itaalia]]st, [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]]lt, [[Saksamaa]]lt, [[Austria hertsogkond\|Austriast]] ja mujalt. Selline "ristisõjaturism" kestis kuni [[15. sajand]]i alguseni. 14. sajandi viimasel veerandil osales Saksa ordu Leedu suurvürstiriigis toimunud sisemises võimuvõitluses, toetades [[katoliku usk\|katoliku usu]] vastu võtnud Leedu valitsejakandidaate – [[Jogaila]]t, [[Vytautas]]t. 14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna [[1386]]. aastal sõlmitud [[Krevo unioon]]iga sõlmiti Poola ja Leedu [[personaalunioon]] ning Leedu suurvürst [[Jogaila]] võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu ([[Leedu-Saksa ordu sõjad]]). 112. rida ⟶ 121. rida: ==Kirjandus== [[Klaus Militzer]]. ''Saksa Ordu ajalugu''. Tallinn: Atlex, [[2013]]. [[Eric Christiansen]], "Põhjala ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014, 420 lk. ISBN 9789949276172 == Vaata ka == *[[Saksa ordu kõrgmeister]]

Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel