Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
85. rida:
G. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid Preisimaal [[Saksa ordu]] keskuse [[Malbork]]i, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu [[Paide]], andmaks aega [[Tallinn]]ale rünnaku vastu valmistuda.
Samal ajal kasvas [[maarahvas|maarahva]] seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|1560]]. aastal Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega.
[[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]].
| |||