Objekt (filosoofia): erinevus redaktsioonide vahel

'''Objekt''' (kreeka keeles ''antikeimenon'', ladina keeles ''obiectum'', "vastuvise" (saksa keeles ''"Gegenwurf"''), vastas-seisev (saksa keeles ''das Gegen-Stehende'') on tänapäeva [[filosoofia]]s tavaliselt see [[ese]], [[asi]] (''Gegenstand'', ''Sache'', ''Ding'') , mis [[vastand]]ub [[subjekt (filosoofia)|subjekt]]ile. [[Tunnetus (filosoofia)|Tunnetus]]e subjekt on [[inimene]] ehk [[vaatlus|vaatleja]] ise, tunnetuse objekt on [[maailm]], mida ta vaatleb. Objekt võib olla ka teine inimene.

 

Eristada on võimalik [[tegevus]]e (''Handeln''), [[tahe|tahte]] (''Wollen'') ja [[tunnetus]]e ([[mõtlemine|mõtlemise]], [[taju]]) (''Erkennen'' (''Denken'', ''Wahrnehmen'')) objekte. Üldises tähenduses on objekt või ese subjektiivse tegevuse (''Tätigkeit'') [[korrelatsioon|korrelaat]], see, millele see [tegevus] on "suunatud" (''worauf sich diese "richtet"''), tegevuse ja tahte rünnaku alune (''das vom Tun und Wollen in Angriff Genommene''), töödeldav (''zu Bearbeitende''), [[realiseeritavus|realiseeritav]] (''zu Realisierende''). Praktiliselt saab objekt "objektiks" tahteakti, tahtepositsiooni kaudu (''Das (praktische) Objekt ist »Objekt« durch eine Willens-Setzung, Willens-Position'').

 

Algusest peale tunneb Mina (''das Ich''), kogeja (''das Erlebende''), oma olemises ja tegevuses (''in seinem Sein und Tun'') "väljastpoolt" (''"von außen"'') (st mitte läbi iseeenda määratud (''nicht durch sich selbst bestimmt'')) "mõjutatuna", "muudetuna" (''"affiziert", "modifiziert"), ta tunneb enda selgepilgulisust oma tegevuses, toimes, tahtes pärsituna (''wahrnehmend in seinem Tun, Wirken, Wollen gehemmt''), ta kogeb (''erfährt'') pidevat vastuseisu (''einen konstanten Widerstand''). Psühholoogiliselt lokaliseerub see vastupanu tajusisude kompleksides (''Komplexen von Wahrnehmungsinhalten''), hiljem kogemussisude reeglipärastes seostes (''in gesetzmäßigen Zusammenhängen von Erfahrungsinhalten'') üldiselt. Intinktiiv-assotsiatiivselt (''instinktiv-assoziativ'') tähendab Mina (''das Ich'') kannatada vastuseisu (''den erlittenen Widerstand'') kui aktiivse "vastu-seisu" toimet (''Wirkung eines aktiven "Wider-Stehens"), milles asjade komplekside sarnasus oma enda kehakompleksidega (''die Ähnlichkeit der Ding-Komplexe mit seinem eigenen Leib-Komplexe'') (tuletatud objektile (''dem direkten Objekt'')) oma tajutavuse "seespoolsuse", subjektiivsuse, aktiivsusega (''"Innerlichkeit"'', Subjektivität, Aktivität in das Wahrgenommene) põhjustab (vt [[introjektsioon]] (''Introjektion'')). Nii on välise maailma objektid enamat kui ettekujutused (''Vorstellungen''), ka enam kui ettekujutuskoondid (''Vorstellungszusammenhänge''), st nad tähendavd, esindavad "transtsendentseid faktoreid" (''"transzendente Faktoren"''), mis, kuigi algselt mõeldud mina enda tahte analoogina (''dem eigenen Willen des Ich analog gedacht''), hiljem, teadusliku arengu edenedes muutusid abstraktseteks, kvalitatiivselt määratlemata jäävateks "jõududeks" (''qualitativ unbestimmt gelassenen "Kräften"'').