Julius Caesar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida:
[[55 eKr|55. aastal eKr]] lõi Caesar tagasi Galliasse sissetunginud [[Germaani hõimud]], ehitas ta silla üle Reini ja marssis armeega [[Germaania]] territooriumile. 55. aastal eKr suvel seilas Caesar pärast Madalmaade rannikul asunud morinide ja menapiide alistamist [[Britannia]]sse, uskudes, et [[bretoonid]] olid abistanud eelmisel aastal venetisid tema vastu. Caesaril õnnestus hankida Kenti rannikul sillapea, kuid võimalused aga sügavamale võõrale territooriumile sissetungimiseks puudusid ja ta naases talveks Galliasse.
[[54 eKr|54. aastal eKr]] suundus Caesar Britanniasse tagasi, ta tungis sisemaale, tõstes [[Mandubracius]]e trinovantese hõimust nende õiguspäraseks kuningaks ja oma liitlaseks ning alistas tolle rivaali, Cassivellaunuse. Samal ajal aga Gallias, viis kehv viljasaak laialdase ülestõusuni, mida juhtis hõimupealik [[Ambiorix]]. Caesar oli sunnitud tema vastu kogu talve ja ka järgmise aasta alguse sõdima. [[52 eKr|52. aastal eKr]] vallandus Gallias teine suur ülestõus, mida juhtis [[arvernid|arverni]] hõimupealik [[Vercingetorix]], kel õnnestus Gallia hõimud oma juhtimise alla ühendada. Vercingetorix võitis Caesarit mitmes kokkupõrkes, kaasa arvatud Gergovia lahingus, kuid Caesari lõpuks sundis hõimud alistuma ning Gallia oli otsustavalt võidetud.
{{vaata|Gallia sõjad}} ''([[58 eKr|58]]-[[50 eKr]])'', ''[[Britannica]]''
Ta pani [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e troonile [[Kleopatra VII|Kleopatra]], kellega tal oli poeg [[Caesarion]], kes sündis [[47 eKr]].<ref name="Antiigileksikon"/>
| |||