Redaktsioon: 4. oktoober 2016, kell 22:49 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. oktoober 2016, kell 22:58 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust →‎Transilvaania vürstina Uuem muudatus →
9. rida: ==Transilvaania vürstina== [[1570]]. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)\|Transilvaania vürstkonna]] [[Transilvaania vojevood\|vojevoodiks]]~~iks~~. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. ~~See~~ ~~põhjustas~~Transilvaania ~~Bekesi~~vojevoodina jatunnistas ~~Batory~~teda ~~vahel~~ka ~~kodusõja,~~Türgi ~~kus~~sultan ~~Bekes~~oma ~~lüüa~~kinnituskirjas. ~~sai~~Sellega jasündis ~~põgenes~~iseseisev ~~[[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.~~Transilvaania vürstiriik, kuid vürsti tiitlit hakkas Báthory kasutama neli aastat hiljem. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu. [[Kerelőszentpáli lahing]]us saavutas ta 1575. aastal suurvõidu Gáspár Bekesi vägede üle, millega kõrvaldas peamise trooninõudleja. 1575. aastal valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid. [[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III\|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks. 1575. aastal valiti Stefan Batory Rzeczpospolita kuningaks▼ Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid. [[File:Batory Jagiellonka.jpg\|pisi\|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]▼ ▲[[File:Batory Jagiellonka.jpg\|pisi\|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]] ▲[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III\|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks. ==Rceczpospolita kuningana==

Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel