Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

 
==Transilvaania vürstina==
[[1570]]. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkonna]] [[Transilvaania vojevood|vojevoodiks]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustasTransilvaania Bekesivojevoodina jatunnistas Batoryteda vahelka kodusõja,Türgi kussultan Bekesoma lüüakinnituskirjas. saiSellega jasündis põgenesiseseisev [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.Transilvaania
vürstiriik, kuid vürsti tiitlit hakkas Báthory kasutama neli aastat hiljem. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu. [[Kerelőszentpáli lahing]]us saavutas ta 1575. aastal suurvõidu Gáspár Bekesi vägede üle, millega kõrvaldas peamise trooninõudleja. 1575. aastal valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
 
[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks. 1575. aastal valiti Stefan Batory Rzeczpospolita kuningaks
Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
[[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
 
[[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
 
==Rceczpospolita kuningana==
58 360

muudatust