[[Purihammas|Purihambaid]] on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult [[hambajuur|juurt]], ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. [[Lõikehammas|Lõikehambad]] on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks.
==Elupaik==
[[Pilt:Vee poole - Začek.jpg|pisi|Euroopa kobras Tartu maakonnas]]
Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad [[järv]]e või [[jõgi|jõe]] kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ([[paju]]sid, [[pappel|papleid]] ja [[haab]]u) ja et oleks külluses [[rohttaim]]estikku, mis on kopra põhitoit.
Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi ([[vesikupp]], [[valge vesiroos]], [[võhumõõk]], [[pilliroog]]), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.
Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab [[muda]]ga kokku mätsitud [[savi]]hunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus.
Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.
