Antigeen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dorpater (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Antigeen''' ([[ladina keel|ladina]] ''antigenes''; lüh Ag) on [[Selgroogsed|selgroogseteselgroogse organismi]] tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt [[immuunvastusantikeha|antikehaga]]t esilekutsuvvõi [[aineT-lümfotsüüdid|T-rakkude]], milleretseptoriga. toimelAntigeenidena organismvõivad toodabtoimida praktiliselt kõik bioloogilised makromolekulid: [[antikeha|antikehipolüpeptiidid]].<ref>", [[Meditsiinisõnastikpolüsahhariidid]]", 49:2004.</ref>[[nukleiinhapped]] jt.
Nimetuse "antigeen" all mõistetakse ainet mis stimuleerib antikehade teket, ning antigeeni, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse [[immunogeen]]iks.<ref>Ain Heinaru (2012) "Geneetika", Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
 
Antigeen võib olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt [[valk]], haigustekitaja, inertne aine, kemikaal) aga ka [[bakterid]], [[viirused]], mille sissepääs organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti [[lümfotsüüt]]ide aktiivseks muutumise.
6. rida ⟶ 7. rida:
 
Antigeenid võivad organismi tungida [[nahk|naha]], [[limaskest|limaskestade]], hingamis- ja seedetrakti kaudu.
 
Antigeenid võidakse komplekteerida ka kehas elunevate bakterite poolt eritatud toksiinide aga ka kehas elunevate kudede ning rakkudele.
 
== Antigeenide loend (osaline) ==
18. rida ⟶ 17. rida:
*[[Antigeendeterminant]]
*[[Immuunsus]]
 
==Kasutatud kirjandus==
*Schmidt RF, Thews G, Inimese füsioloogia. 1997 Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut. Lk 450-451.
 
==Viited==