Lesnaja lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Eellugu: 21 sajandit "3. oktoobril"
P →‎Eellugu: rem link kahur (kas art on teema kohta voi kahuri kohta)
29. rida:
Kuna aasta oli vihmane ja teed mudased, liikus kolonn aeglasemalt kui oli kavandatud. Septembri lõpus oli Karl XII moonapuudusel sunnitud suunduma lõunasse, viljarikkamatele Ukraina aladele. Lewenhaupt oli selleks ajaks jõudnud Mahiloŭ linnast vaid 135 kilomeetri kaugusele. Ka tema alustas marssi lõunasse, suundudes [[Prapojsk]]i suunas. Uueks kohtumispaigaks oli määratud [[Starodub]]i linn. 3. oktoobril ületas ta [[Dnepr]]i jõe. [[Peeter I]] oli konvoi liikumisega kursis ja nii saatis ta suure väesalga [[Boriss Šeremetjev]]i juhtimisel [[Karl XII]] peajõudude vastu, viies ise ülejäänud väed Lewenhaupti vastu. Otsuse põhjuseks oli see, et tema käsutuses oleva informatsiooni kohaselt oli Lewenhaupti vägedes vähemalt 16 000 sõdurit. Ka ei olnud ta kursis Rootsi peajõudude liikumisega ja arvas, et need asuvad [[Sož]]i jõe taga.<ref name="Dorell" />
 
Alates kuuendast oktoobrist kohtusid rootsi väed Venemaa sõduritega. Seitsmendal oktoobril toimus väike kokkupõrge mõlema poole ratsavägede vahel. Rootslased kuulsid võetud vangidelt, et nende vastu on tulemas tsaar ise ja et nende vastas on 20 000 ratsaväelast, 12 000 jalaväelast ja neli [[kahur]]itkahurit. Tegelikult oli venelastel 11 340 jalaväelast, 12 768 tragunit ja veel 2500-5000 ratsaväelast, 30 kahurit ja kuuskümmend [[mortiir]]i. Ka järgmisel päeval jätkusid venelaste rünnakud rootslaste konvoile. Sama päeva õhtul jõudsid Lewenhaupti väed Lasnaja külla. Lewenhaupt otsustas Soži jõeni läbi murda, arvates õigustatult, et selle taga on tema väesalgal turvalisem.<ref name="Dorell" />
 
==Lahingu käik==