Üksiktermin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Erinevalt üksikterminist on mõiste 'üldtermin' (''genereller Term'') [[predikaat]], sõna, mis vastab mõistele, mille alla kuuluvad paljud esemed või ka mitte ükski ese. Näiteks üldterminiga 'inimene' tähistatakse paljusid inimesi.
Traditsioonilises, keeleteaduslikus mõttes tähistab pärisnimi (''Eigenname'') ehk nimi (''Name'') ühest küljest mitte alati ainult eset (näiteks Mölder või Meier), ta on niisiis ühest küljest liiga lai. Teisalt on ta aga liiga kitsas, kuna ei sisalda kõiki üksiktermineid nagu näiteks
Loogikas ongi seetõttu võetud kasutusele uudissõna üksiktermin (''singulärer Term''), mis piiratud, tehnilises tähenduses vastab mõistele 'pärisnimi' (''Eigenname'').
15. rida:
* pärisnime ("Peeter") ehk loogilise konstandina, mida formaalselt tähistatakse väiketähtedega "a", "b" jne
* indikaatori või deiktilise viitena ("see tool siin")
*
* funktsiooni väljendajana, st üksikterminipoolse funktorina (''Funktor'') (näiteks rakenduses "Hansu isa", milles "[kellegi] isa" kehtib Hansu kohta)
* "avatud lause" (''offener Satz''), st lause, milles on vabu ja seotud muutujaid (näiteks "inimeste klass", {x|x on inimene}), seotuse puhul klassi, st klassi abstraheerijaga
Kõigile neile väljenditele on ühine, et nad tähistavad täpselt ühte eset (''Gegenstand''), olgu selleks siis konkreetne inimene, toolid või abstraktsioonid nagu klassid. (
== Ajalugu ==
| |||