Eesti kultuurilooline arhiiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rööplühend Lühendiraamatust
PResümee puudub
1. rida:
'''Eesti Kultuurilooline Arhiiv''' (lühend: EKLA või EKlA) asutati [[1929]].
 
Eesti Kultuurilooline Arhiivi aluseks sai [[Eesti Kirjanduse Selts|Eesti Kirjanduse Seltsi]] , [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]], [[Akadeemiline Kirjandusühing|Akadeemilise Kirjandusühingu]] ja [[Akadeemiline Ajaloo Selts|Akadeemilise Ajaloo Seltsi]] arhiivkogude ühendamine. [[1940]]. aastal liideti asutus [[Eesti Kirjandusmuuseum]]<nowiki/>iga ning uueks nimeks määrati käsikirjade osakond. Alles [[1994]]. aastal ennistati esialgne nimi EKLA. 1990ndate lõpus hakati koostöös tarkvarafirmaga Urania looma elektronkataloogi ELLEN, mis [[2004]]. aastal tehti ka veebipõhiseks ning on kõigile huvilistele kättesaadav.
 
EKLA-s kogutakse, korraldatakse, inventariseeritakse ja süstematiseeritakse alfabeetilisse kartoteeki eesti kultuuriloos oluliste isikute ja organisatsioonidega seotud käsikirjalisi materjale, fotosid ja kunsti. Käsikirjade arhiivis on 347 fondi, milles on peamiselt personaalkogud, kuid leidub ka asutuste fonde ning materjalikogusid pagulastelt. Eraldi kogudena on korraldatud veel [[Foto|fotod]] ja [[negatiiv|negatiivid]], kunstikogu, heli- ning videokogu.