Riia Eesti Üliõpilaste Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Tollane Venemaa [[Liivimaa kubermang]]u pealinn Riia pakkus [[Peterburi]] ja [[Tartu]] kõrval eesti soost üliõpilastele suhteliselt hästi kättesaadavaid kõrghariduse omandamise võimalusi. Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tuumik kujunes eesti soost üliõpilasi ühendava [[Laene]] sõpruskonna liitumisel 1909. aasta kevadel [[korporatsioon Vironia]]st lahkunutega. Asutajaliikmeid oli kokku 23.

Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeist kuulusid Laenesse [[Anton Uesson]], [[Eduard Kimberg]], [[Martin Kesküla]], [[Heinrich Johani Väljamäe]], [[Viktor Pihlak]], [[Peeter Sisask]], [[Konstantin Zeren]], [[Anton Lembit Soans]], [[Aleksander Pürge|Aleksander Bürger]], K.[[Karl Treumann]], [[Kristjan Kask]] ja K. Feldmann. Vironia rühma kuulusid [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], [[Juhan Kukk]], [[Alfred Kalm]], [[Eduard Eerme|Eduard Johannes Erlich]] (astus hiljem tagasi Vironiasse), [[Eduard Laur]], [[Rudolf Maasen]], [[Voldemar Saukas]], [[Hermann Perna]], [[Johann Sakeus]] (astus hiljem tagasi Vironiasse), [[Aleksander Müürisepp]] ja [[Karl Parvei]].

Mitmed neist panustasid oluliselt hilisema Eesti Vabariigi ülesehitamisse.<ref>Joosti, H. (toimetuskolleegiumi esimees), Ermel, V., Ilja, R., Joosep, E., Kalm, A., Karuks, T., Koobas, L., Mathiesen, M., *Pettai, E., Randveer, R. (seenior), Rämmer, A., Tamjärv, L., Tang, P., Treier, J. (toim). Üliõpilasselts Liivika 1909–2003. Album. Pärnu, 2003.</ref><ref>Salumaa, E. S. Liivika esimesel veerandsajandil. Väljaandes: Nõmmera, E.-J., Mets, J., Normak, H., Raudvere, A., Margiste, A., Zastrov, M., Järvel, E., Järvesoo, E. (toimetajad): Kodumaal ja võõrsil. ÜS Liivika koguteos. Toronto: ÜS Liivika Kirjastus, 1965.</ref>