Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
Leedut mainiti ajalooallikais esimest korda [[1009]] [[Quedlinburgi kroonika]]s nimega ''Litua''.
[[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[Polotski vürstiriik]], [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] lagunemise järel iseseisvus Polotski vürstiriik 1136. aastal. [[12. sajand]]il eraldusid [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i ja [[Turovi-Pinski vürstiriik]], mis hiljem omakorda jagunesid.
Esialgu maksid leedu hõimud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. Järelikult pidid leedulased sel ajal hakkama paremini organiseeruma ja omavahel tihedat koostööd tegema.
67. rida:
12. sajandi lõpust on teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava]], [[Deltuva]], [[Karšuva]], [[Lietuva]], [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. Aastal [[1219]] on nimetatud 22 vürsti.
[[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusena jäi Leedu ainukeseks paganlikuks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] ääres, mis jäi [[roomakatoliku kirik]]u [[Rooma paavst]]i poolt suunatud ristisõdade käigus relva jõul vallutamata ja ristiusustamata. [[Saksa ordu]] vallutas ja alistas [[baltlased|balti hõimud]], [[preislased]] ning [[Mõõgavendade ordu]] [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]. Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu/[[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] alasi eraldas [[baltlased|baltlaste]] [[žemaitid]]ega asustatud [[Žemaitija]] Lääne-Leedus.
== Leedu suurriigi moodustamine ==
| |||