Kreenholmi Manufaktuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nimelugu ajaloo alla, perioodid eraldi, kui igas neist on kasutatud rasvast teksti. Sisu ümbertõstmine vastavatesse ajaperioodidesse |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Кренгольмская мануфактура.jpg|pisi|Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone]]
'''Kreenholmi Manufaktuur''' oli [[1857]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]us [[Joala mõis]]as [[Kreenholmi saar]]
Vabriku toodang teenis [[1900. aasta Pariisi maailmanäitus]]el ''[[Grand Prix]]''.▼
Asutamisel kandis ettevõtte nimetust '''Kreenholmi Manufaktuuri Ühisus''' ([[vene keel]]es ''Товарищество Кренгольмской мануфактуры''). Enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal]] oli see '''Kreenholmi Puuvilla Manufaktuuri OÜ'''.▼
Nõukogude ajal kandis [[vabrik]] nimetust '''V. I. Lenini nimeline "Kreenholmi Manufaktuur"'''. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegutses ettevõte '''Kreenholmi Valduse Aktsiaseltsi''' (''Krenholm Holding LTD'') nime all.▼
30. novembril 2010 kuulutati välja ettevõtte pankrot. Praegu tegutseb Narvas
'''Kreenholmi Мanufaktuur OÜ''' nime all väike uus tekstiiliettevõte.<ref>[http://prospekt.ee/ekonomika/ettevotte/3213-krengolmskaya-manufaktura-pishet-svoyu-novuyu-istoriyu.html «Кренгольмская мануфактура» пишет свою новую историю], Viru Prospekt, 09.10.2015</ref>
{{Sisukord paremale}}
▲Vabriku toodang teenis [[1900. aasta Pariisi maailmanäitus]]el ''[[Grand Prix]]''.
== Ajalugu ==
===Nimelugu===
▲Asutamisel kandis ettevõtte nimetust '''Kreenholmi Manufaktuuri Ühisus''' ([[vene keel]]es ''Товарищество Кренгольмской мануфактуры'')
[[Eesti ajalugu#Eesti_Vabariik_1918.E2.80.931940|Eesti esimese iseseisvusperioodi]] ajal oli ettevõtte nimetus '''Kreenholmi Puuvilla Manufaktuuri OÜ'''.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] kandis [[vabrik]] nimetust '''V. I. Lenini nimeline "Kreenholmi Manufaktuur"'''.
▲
[[Pilt:Kreenholmi Manufaktuuri asutajad, 1857.jpg|pisi|Kreenholmi Manufaktuuri asutajad (1857)]]
[[1857]]. aastal ostis [[Bremen]]ist pärit Moskva kaupmees parun [[Ludwig Knoop]] (1821–1894, Лев Герасимович Кноп)<ref>http://www.economy-point.org/l/ludwig-knoop.html</ref><ref>http://www.sankt-magnus.de/Knoop.html</ref> 50 000 rubla eest Stutthoffide perekonnalt [[Narva]]s [[Kreenholmi saar]]e, kuhu senise kahe metsatööstusettevõtte asemele rajati tekstiilitööstusettevõte.
23. rida ⟶ 31. rida:
*välismaised kaupmehed: I. Frerichs (''И. Фрерихс''), Richard Barlow (''Ричард Васильевич Барлов'') ja J. Knoop (''Ю. Кноп'').
Narva Esimese gildi kaupmees parun Ludwig Knoop juhtis manufaktuuri kolmkümmend aastat (kuni 1887).
===Ehitus ja laienemine===
Vahetult enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal]] ning manufaktuuri [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimist]] kuulusid Kreenholmi Puuvilla Manufaktuuri OÜ aktsiad järgnevalt:▼
{| class="wikitable sortable"▼
|-▼
!Osanik(ud) !!summa eest, kroonides▼
|-▼
|data-sort-value="Knoop"|perekond parun Knoop ||94,8 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Barlow"|perekond Barlow ||28,8 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Albrecht"|perekond Albrecht ||23,4 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Kulenkampff"|perekond Kulenkampff ||18,5 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Volde"|perekond Volde ||14,1 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Soldatenkoff"|perekond Soldatenkoff (Soldatenkov) || 11 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Müller-Pearse"|Heinrich Müller-Pearse ||9,1 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Meyer-Valde"|Adele Meyer-Valde ||7 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Mowatt"|perekond Mowatt ||7 mil▼
|-▼
|data-sort-value="Abrikson"|perekond Abrikson ||6 mil▼
|-▼
|data-sort-value="z"|...▼
|-▼
|}▼
▲===Manufaktuuri asutamine ja areng===
Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, elu- ja ühiskondlike hoonete kompleksist. Kreenholmi ehitamisel viidi ellu 19. sajandi [[sotsioloogia]]s väga populaarset tuleviku tööstuslinna [[Filosoofia|filosoofilist]] ja [[arhitektuur]]ilist ideed. [[Projekt]]eerimisse kaasati [[Peterburi]] akadeemilist koolkonda esindavaid [[arhitekt]]e, manufaktuuri rajaja L. Knoop nõudis omalt poolt inglise tööstusarhitektuuri mõjutuste arvestamist. Sellest tuleneb Kreenholmi kui Narva linnaosa omapära arhitektuurilise mälestusmärgina.
70. rida ⟶ 49. rida:
Kogu vabrikus oli ventilatsioon – [[ventilaator]]ite ja metallist väljatõmbetorustikuga. Eriti tolmustele töökohtadele oli paigaldatud lisaks veel [[kohtventilatsioon]]. Õhus leiduvat tolmu püüti veel eriliste õhuniisutussüsteemide abil. Kuna puuvill ja eriti puuvillatolm on väga tule- ja plahvatusohtlik oli kogu vabrikus sisseseatud automaatne tulekustutussüsteem. Juhul, kui ruumis tõusis temperatuur teatud tasemeni, rakendusid tööle pumbad, mis juhtisid kustutusvee mööda torusid tsehhides asuvatesse veepihustitesse. Mõnda eriti ohtlikusse kohta olid paigaldatud ka elektrilised tuletõrjeandurid. Tähtsamate üksuste vahel oli vabrikus telefoniside. Hoonetes oli keskküttega sarnanev küttesüsteem; katlamaja köeti turbaga, mida veeti omaenda kitsarööpmelist raudteed pidi [[Kõrgesoo]]st.
Tootmishoonete kõrval kuulusid Kreenholmi hoonetekompleksi veel mitmed hooned, mis
* [[tööliskasarmud]] – Kreenholmi manufaktuuris töötavate tööliste majutamiseks ehitas manufaktuur üürikasarmud, kus olid väikesed toakesed kahele-kolmele inimesele, ühisköök – hädapärased tingimused. Arvestades, et paljud töölised, kes kaugemalt tulnud, pühadeks koju sõitsid, täitsidki need toakesed vaid ühiselamu funktsiooni. Vabriku meistritele, ametnikele ja direktorile olid ette nähtud eraldi korterid, kus elutingimused olid vastavad vabriku hierarhias olnud positsioonile. Kuna kõik ei mahtunud algusaegadel Kreenholmi oma tööliskasarmutesse, oli algusaegadel osa töölisi majutatud Joala mõisa maadel asunud nn hr Krameri majadesse. Sealsed elamistingimused olid aga märksa viletsamad – suur kitsikus ja mustus, halb ventilatsioon.
*[[lastesõim]] – töötas vabriku asutamisest peale, kuhu töölised said tasuta lapsed päevaks jätta
129. rida ⟶ 108. rida:
Eesti iseseisvumisel kaotas vabrik Venemaa turu. Vabrik otsis uusi turge ja uuendas sisseseadet. Aastatel 1919–1931 müüs vabrik 8 900 000 kg lõnga, 123 300 000 m riiet ja 680 200 kg vatti.
▲Vahetult enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal]] ning manufaktuuri [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimist]] kuulusid Kreenholmi Puuvilla Manufaktuuri OÜ aktsiad järgnevalt:
▲{| class="wikitable sortable"
▲|-
▲!Osanik(ud) !!summa eest, kroonides
▲|-
▲|data-sort-value="Knoop"|perekond parun Knoop ||94,8 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Barlow"|perekond Barlow ||28,8 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Albrecht"|perekond Albrecht ||23,4 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Kulenkampff"|perekond Kulenkampff ||18,5 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Volde"|perekond Volde ||14,1 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Soldatenkoff"|perekond Soldatenkoff (Soldatenkov) || 11 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Müller-Pearse"|Heinrich Müller-Pearse ||9,1 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Meyer-Valde"|Adele Meyer-Valde ||7 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Mowatt"|perekond Mowatt ||7 mil
▲|-
▲|data-sort-value="Abrikson"|perekond Abrikson ||6 mil
▲|-
▲|data-sort-value="z"|...
▲|-
▲|}
Pärast 1940. aasta juunis toimunud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] algust natsionaliseeriti ettevõte veel sama aasta juulikuus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1944. aastal sai ettevõte [[Märtsipommitamine|Nõukogude pommitamise läbi]] kõvasti kannatada. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1944. aasta sügisel alustati Joala vabriku taastamist. 1945.a. hakkasid esimesed taastatud osad andma toodangut (tööd alustasid kuusteist kudumistelge). Vabriku taastamine jõudis lõpule Georgi vabriku valmissaamisega 1962. aastal.
| |||