Redaktsioon: 8. veebruar 2014, kell 12:49 redigeeri Dr Oldekop (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5088 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. september 2016, kell 00:48 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Laelatu puisniit.JPG\|pisi\|[[Laelatu puisniit]]]] '''Puisniit''' on [[puu]]de ja [[põõsas]]tega [[heinamaa]] ehk regulaarselt [[niitmine\|niidetava]] [[rohustu]]ga hõre [[puistu]]. ▼ Puisniidu oluliseks omaduseks on suur [[liigirikkus]]. ▲'''Puisniit''' on [[puu]]de ja [[põõsas]]tega [[heinamaa]] ehk regulaarselt [[niitmine\|niidetava]] [[rohustu]]ga hõre [[puistu]]. ==Ajalugu== Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses [[puit\|puidu]] tarbimisega ning hiljem [[karjakasvatus]]e levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses [[vikat]]i kasutuselevõtuga ja [[heinategu\|heinateo]] kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7–7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodiga asendusid puisniidud enamasti lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. 12. rida ⟶ 13. rida: ==Kaitse== [[Pilt:Nedremaa puisniit.JPG\|pisi\|[[Nedrema puisniit]]]] Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge [[liigirikkus]]. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude [[taimekooslus\|kooslus]]ed ühed maailma liigirikkaimad. Näiteks [[Laelatu puisniit\|Laelatu puisniidul]] on kirjeldatud kuni 76 taimeliiki ruutmeetri kohta ja [[Vahenurme puisniit\|Vahenurme puisniidul]] 74 liiki ruutmeetri kohta.<ref>[[Tiina Talvi]] ja [[Tõnu Talvi]]. [http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/poollooduslikud_kooslused.pdf Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus] Põllumajandusministeerium, Viidumäe–Tallinn, 2012.</ref> Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas [[Pärandkoosluste Kaitse Ühing]]. 19. rida ⟶ 20. rida: ==Kirjandus== [[Toomas Kukk]]; [[Kalevi Kull]] 1997. Puisniidud. ''Estonia Maritima'' 2: ~~1-249~~1–249. [[Kalevi Kull\|Kull, Kalevi]]; [[Toomas Kukk\|Kukk, Toomas]]; [[Aleksei Lotman\|Lotman, Aleksei]] 2003. When culture supports biodiversity: The case of wooded meadow. In: Roepstorff, Andreas; Bubandt, Nils; Kull, Kalevi (eds.) 2003. ''Imagining Nature: Practices of Cosmology and Identity''. Aarhus: Aarhus University Press, 76–96. [https://www.academia.edu/5823255/Kull_Kukk_Lotman_-_When_culture_supports_biodiversity_The_case_of_wooded_meadow pdf] [[Hendrik Relve]] 2006. Kuidas mõõta puisniidu nägemisest saadud rõõmu? ''Loodusesõber'' 3. 29. rida ⟶ 30. rida: [[Mädapea tammik]] *[[Viita puisniit]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid==

Puisniit: erinevus redaktsioonide vahel