Estonia teatrihoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P +pilt; uued lõigud |
||
10. rida:
II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka ''Estonia teatri- ja seltsimajaks''<ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref>.
==Taasehitus==
1940. aastate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Johan Kuusiku]] projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest [[klassitsism]]ist.▼
[[Pilt:StampUSSR1950 1554.jpg|pisi|right|Teatrihoone 1950.a. väljastatud NSVL postmargil]]
▲1940. aastate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Johan Kuusiku]] projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega
Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest [[klassitsism]]ist.
Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase purustatu taastamist<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948</ref>. Töö võtsid ette kolm kunstnikku [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ning [[Richard Sagrits]]. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"<ref name="Genss, 1948" />.
16. rida ⟶ 20. rida:
Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16 [[bareljeef]]i, vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule (hiljem liideti [[Karjala NSV]] autonoomse vabariigina [[Vene NFSV]]-ga).<ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946</ref> Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.<ref name="SV,1946" /> [[Moldaavia]] kujundas skuptor [[Aleksander Kaasik]], [[Aserbaidžaan]]i [[Juhan Raudsepp]], [[Valgevene]] [[August Vomm]] jne.<ref name="SV,1946" />
[[1946]]. aastal avati kontserdisaal uuesti, [[1947]]. aasta oktoobris avati ka teatrisaal
==Kaasaeg==
[[2006]]. aastal avati ka [[Kammermuusika|kammermuusikasaal]].▼
[[Pilt:EEK-50krooni-rear.jpg|pisi|50-kroonine Estonia teatrihoonega]]
Alles [[1991]]. aastal valmis hoone keskosa, mida tänapäeval kasutatakse talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks.
Hoone oli ka Eesti 50-[[Eesti kroon|kroonisel]] rahatähel, kuni 2011. aastal võeti kasutusele [[Euro|euro]].▼
▲[[2006]]. aastal avati ka [[Kammermuusika|kammermuusikasaal]].
▲Hoone oli ka Eesti 50-[[Eesti kroon|kroonisel]] rahatähel (''vt. pilt''), kuni 2011. aastal võeti kasutusele [[Euro|euro]].
==Vaata ka==
| |||