[[Pilt:SouthEast Europe 1878.jpg|pisi|right|Kagu-Euroopa pärast Berliini kongressi.]]
'''Berliini leping''' oli [[Berliini kongress]]i ([[13. juuni]] -– [[13. juuli]] [[1878]]) viimane faas; sellega uuendasid [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]], [[Austria-Ungari]], [[Kolmas Prantsuse vabariik|Prantsusmaa]], [[Saksa keisririik|Saksamaa]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja [[Ottomani impeerium]] [[Abdülhamit II]]-se all sama aasta 3. märtsil allkirjastatud [[San Stefano leping]]ut. Kongressi põhiline ülesanne oli otsustada [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstiriigi]] saatuse üle; Venemaa soovil ei saanud bulgaarlased siiski kongressist osa võtta. Bulgaarlased ei saanud selles osas abi ka rahvusvaheliselt seaduselt, kuna ''de jure'' polnud nad eraldi riik. Bulgaaria eemalejätt otsustati tegelikult juba [[Konstantinoopoli konverents]]il, mis toimus aasta enne Berliini kongressi (ka seal ei osalenud Bulgaaria). Konverentsi märkimisväärseim tulemus oli ''de jure'' tunnustus juba ''de facto'' iseseisvatele [[Ühendatud vürstiriigid|Rumeeniale]], [[Serbia vürstkond|Serbia]] ja [[Montenegro vürstkond|Montenegro]] riikidele.
