Vikipeedia

Mandžušrī: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Lehekülg "Mandzhusrhi" teisaldatud pealkirja "Mandžušrī" alla
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}
'''Mandzhusrhi''' [[Image:Manjusri.JPG|right|thumb|Bodhisattva Mandzhusrhi ]]
 
'''MandzhusrhiMandžušrī''' ("meeldiv suursugusus"), [[mahajaana]] ja [[vadžrajaana]] [[mütoloogia]]s [[bodhisattva]] MandzhusrhiMandžušrī (tiib.:tiibeti ''hdžam—dpal; h.: '' [džam-paj'']), "Meeldivalt Kaunist", veel [[Mandžugoša]] ja tiib. k.tiibeti Džam—jang (''hdžam-''djang''), "Meeldiva-hääleline"'Meeldivahäälne'. Mandžugoša sellega on kooskõlas ka tema mantra OM! A-RA-PA-TŠA-NA-DHI! Tarkuste jumalusena (tiib. ''šes-rab-kji-lha'')▼
on ta iga budistliku teksti , nn. vaikne juuresviibija,kui seda loetakse ja öpitakse.Mandzhusrhi Mandžušrī austamine andvat Jumalikku tarkust, Dharma (seadmuse) valdamist, meelespidamist, mõistuse täiuslikkust ja sõnaosavust väitlustel . MandzhusrhiMandžušrī mantraid lugedes jõutakse virgumisele. Mandžušrī on kolmas dhjaani-bodhisattva, tuntakse ka nimede all Mandzhunatha ("meeldiv avitaja"), [[Vagishvara]] ("kõne isand")▼
 
Meelepette Hajutaja [[emanatsioon]] on MandzhusrhiMandžušrī raevukas, [[tantristlik]] aspekt ja vorm.▼
 
Tema epiteediks on [[Kumarabhuta]] ("kunagine prints"). MandzhushriMandžušrī nimi esineb juba vanimas [[mahajaana]] kirjanduses, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel e.m.a. [[Mahajaana]] [[mütoloogia]]s oli MandzhushriMandžušrī seitsekümmend ([[müriaad]]i-?) [[kalpa]]t tagasi öilis kuningas ühes [[ida]]s asuvas budaväljal (selle maailma ja meie maailma vahel olevat seitse tuhat kakssada miljardit maailma). Temas tärkas [[virgumismeel]] ja ta otsustas viibida [[bodhisattva]]na [[sansaara]]s senikaua, kuni ei jää ühtegi päästmist vajavat elusolendit. [[Vadžrajaana]]s on MandzhushriMandžušrī koos [[Avalokiteshvara]] ja [[Vadžrapani]]ga üks kolmest tähtsamast [[bodhisattva]]st. MandzhushriMandžušrī kehastab tarkust, ja tavaliselt kujutatakse teda ilusa [[India]] [[prints]]ina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat tarkusemõõka ja vasemas käes "[[Prajnaparamita]]" raamatut. MandzhushriMandžušrī [[kultus]] oli eriti populaarne [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s, kus ta esineb paljude [[legend]]ide peategelasena. [[Tiibet]]is on MandzhushriMandžušrī maiseks [[kehastus]]eks peetud [[sakja]] koolkonna eestseisjaid ja [[gelukpa]] koolkonna rajajat [[Tsongkhapa]]d (XV sajandi algus).▼
▲'''Mandzhusrhi''' ("meeldiv suursugusus"), [[mahajaana]] ja [[vadžrajaana]] [[mütoloogia]]s [[bodhisattva]] Mandzhusrhi (tiib.: hdžam—dpal; h.: ''džam-paj''),"Meeldivalt Kaunist", veel [[Mandžugoša]] ja tiib. k. Džam—jang (''hdžam-''djang''), "Meeldiva-hääleline". Mandžugoša sellega on kooskõlas ka tema mantra OM! A-RA-PA-TŠA-NA-DHI! Tarkuste jumalusena (tiib. ''šes-rab-kji-lha'')
▲on ta iga budistliku teksti , nn. vaikne juuresviibija,kui seda loetakse ja öpitakse.Mandzhusrhi austamine andvat Jumalikku tarkust, Dharma (seadmuse) valdamist, meelespidamist, mõistuse täiuslikkust ja sõnaosavust väitlustel . Mandzhusrhi mantraid lugedes jõutakse virgumisele. Mandžušrī on kolmas dhjaani-bodhisattva, tuntakse ka nimede all Mandzhunatha ("meeldiv avitaja"), [[Vagishvara]] ("kõne isand")
 
[[Nepal]]ikeelse "[[Svajam-bhū Purāna]]" järgi tuli Mandzhusrhi Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt [[Hiina]]maalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära [[Nepal]]is asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja , andes [[Nepal]]ile laia ja viljarikka [[Katmandu]] oru. ▼
▲Meelepette Hajutaja [[emanatsioon]] on Mandzhusrhi raevukas, [[tantristlik]] aspekt ja vorm.
 
▲Tema epiteediks on [[Kumarabhuta]] ("kunagine prints"). Mandzhushri nimi esineb juba vanimas [[mahajaana]] kirjanduses, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel e.m.a. [[Mahajaana]] [[mütoloogia]]s oli Mandzhushri seitsekümmend ([[müriaad]]i-?) [[kalpa]]t tagasi öilis kuningas ühes [[ida]]s asuvas budaväljal (selle maailma ja meie maailma vahel olevat seitse tuhat kakssada miljardit maailma). Temas tärkas [[virgumismeel]] ja ta otsustas viibida [[bodhisattva]]na [[sansaara]]s senikaua, kuni ei jää ühtegi päästmist vajavat elusolendit. [[Vadžrajaana]]s on Mandzhushri koos [[Avalokiteshvara]] ja [[Vadžrapani]]ga üks kolmest tähtsamast [[bodhisattva]]st. Mandzhushri kehastab tarkust, ja tavaliselt kujutatakse teda ilusa [[India]] [[prints]]ina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat tarkusemõõka ja vasemas käes "[[Prajnaparamita]]" raamatut. Mandzhushri [[kultus]] oli eriti populaarne [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s, kus ta esineb paljude [[legend]]ide peategelasena. [[Tiibet]]is on Mandzhushri maiseks [[kehastus]]eks peetud [[sakja]] koolkonna eestseisjaid ja [[gelukpa]] koolkonna rajajat [[Tsongkhapa]]d (XV sajandi algus).
 
▲[[Nepal]]ikeelse "[[Svajam-bhū Purāna]]" järgi tuli Mandzhusrhi Viietipuliselt Mäelt [[Hiina]]maalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära [[Nepal]]is asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja , andes [[Nepal]]ile laia ja viljarikka [[Katmandu]] oru.
[[Image:Manjushri japan.jpg|right|thumb|Mandzhusrhi Japan]]
MandzhusrhiMandžušrī enda paremas käes hoiab lõõmavat Tarkuse ja Valgustatuse mõõka, millega raiub maha nõmeduse , juhmuse ja vaimupimeduse. Vasakus käes hoiab Mandzhusrhi Jumaliku Tarkuse Raamatut sinisel [[lootos]]õiel (milles sisalduva teadmise läbi
jõuavad MandzhusrhiMandžušrī [[juhtnöör]]ide järgijad teisele kaldale suure vabanemiseni. Tiibeti "[[Kandžur]]is" on Mandzhusrhile
pühendatud enam tekste ja ruumi kui ühelegi teisele [[bodhisattva]]le. [[Laama]]d seavad ta ([[Dharma]]) [[Seadmu]]se kaitsjana [[bodhisattva]]te rea etteotsa. Mõnedes [[tantra]]tes võtab ta kuulajana vastu [[jooga]]juhiseid. Talle omistatakse kõnelused [[Buddha]]ga ja seostatakse aru tarkusga ,mis jöub meie teadvusse läbi tekstide mille vahendusel räägib meiega Mandzhusrhi isiklikult. Selle [[Šāriputra]]ga küsimuse üle, kuidas maailm tekkis. Sisese õpetuse kohaselt on Mandzhusrhi tarkuse alg-läte,
 
Varajasemas [[mahajaana]] [[budism]]is on MandzhusrhiMandžušrī ainus [[tantrist]]lik [[jumalus]], keda kujutatakse ilma šakti (naispooleta), tähistades symbolina tema täiuslikku brahmatšārit (sugulist askeesi) ja (KörgemaKõrgema Tarkuse) teadvuse-seisundite selgitavate (öpetavate) teaduste täieliku valdamist. Hilisem [[mahajaana]] andis Mandzhusrhile naise ([[šakti]]) [[jumalanna]], [[Sarasvati]]. MandzhusrhidMandžušrīd seos-
tatakse teda astroloogiaga ja astroloogidele on ta põhiline juhendaja ning kaitsja.
 
24. rida ⟶ 21. rida:
eluloos, Erinevaid õpetlasi [[India]]s, [[Nepal]]is, [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s on peetud Mandzhusrhi taaskehastusteks. Mandzhusrhikuulsate kehastuste hulgas on ka [[Ātiša]] (980-1052), kes pea 60-aastaselt asus 1038. aastal [[Vikramašīla]] kloostrist [[Maghada]]s teele [[Tiibet]]isse, et alustada suurt [[budism]]i (lamaismi) uuendamist, mis viis hiljem [[gelukpa]] koolkonna asutamisele. [[Tsongkhapa]] poolt lõpetades [[Ātiša]] alustatud uutmis[[protsess]]i [[Tiiibet]]i [[budism]]i kallal .
 
[[Sikkim]]is on praeguse kuningate [[dünastia]] asutaja kanoniseeritud Mandžušrī [[kehastus]]ena. Mandžušrī on üks rahulikest jumalustest (tiib.tiibeti ''zhi-na''). Raevuka jumaluse vormis (''tho-no'') kehastub ta [[Vadžra Bhairava]]ne , "Auväärt Välgu-noolne". [[Thanka]]del tavaliselt istub Mandžušrī [[buddha]] asendis [[lootos]] [[troon]]il. Vabalt langev siidist rüü, kullast kaunistused kalliskividega ja rikkalikult ilustatud kuldne peaehe näitavad, et Mandžušrī on [[kuninglik]] [[prints]]. Ta kehast kiirgub [[vikerkaar]]evärvides [[aura]] ja müstiliselt roheline, tumepunasega ääristatud [[nimbus]] osutab tema muutumatule ja igikestvale vaimsusele.Mandzhusrhi [[thanka]]de allosas on tavaliselt kujutatud Tarkuse [[kalliskivijärv]]e. Veest kiirgub [[kalliskivi]]de sära, mõlemas ülemise kalda nurgas on budausu [[Kolm Kalliskivi]], [[Kolm Aaret]] (skt. [[triratna]]) [[Buddha]] ,([[Dharma]]) [[Seadmus]] ja munklus ([[Buddha]], [[Dharma]] ja [[Sangha]]). Ülemises nurgas MandzhusrhiMandžušrī mõõga kohal on kujutatud tavaliselt
[[dhjaani-buddha]] [[Amitābha]]t, piiritu valguse [[buddha]]. Taši Laamasid ehk [[pantsen-laama]]sid peetakse [[Amitābha]] kehastusteks. [[Amitābha]] punane
värv tähistab Amitābha sarnasust [[Päike]]sega, mis valgustab meie maailma. Amitābha enese virgutavat, nähtamatut valgust, tähistab Päikese salajane loomus [[Amitābha]] valitseb läänepoolse p[[aradiis]]i, [[Devatšan]]i üle.Ta istub [[buddha]] asendis lootos [[troon]]il ja hoiab käes anumat surematust andva [[amrita]]ga.
Teises ülemises nurgas [[thanka]]del on tihti dhjaani-buda [[Vadžrasattva]], "Jumalik Õilsameelne", idasuuna valdaja. Paremas käes hoiab too [[Vadžrasattva]], [[dordže]]d (sanskriti [[vadžra]]), muutumatuse tähist, ja [[dilbu]]t, jumaliku ületava [[kangelaslikkus]]e tähist, vasakus käes. Ka tema istub [[buddha]] asendis [[lootos]] [[troon]]il ja nagu Amitābha ja Mandžušrī, kiirgab vikerkaaretaolist [[aura]]t ja [[nimbus]]t. Ta on valge, sest valge on [[ida]]ga seonduv värv.
käes hoiab too [[Vadžrasattva]], [[dordže]]d (skt. [[vadžra]]), muutumatuse tähist, ja [[dilbu]]t, jumaliku ületava [[kangelaslikkus]]e tähist, vasakus käes. Ka tema istub [[buddha]] asendis [[lootos]] [[troon]]il ja nagu Amitābha ja Mandžušrī, kiirgab viker-
kaaretaolist [[aura]]t ja [[nimbus]]t. Ta on valge, sest valge on [[ida]]ga seonduv värv.
 
[[Trikāja]], "Kolme keha" . [[Amitābha]]t seostatakse [[dharmakāja]]ga, [[Vadžrasattva]]t [[Sambhogakāja]]ga ja Mandzhusrhid [[nirmanakāja]]ga. Vastavalt jumaluse [[mandala]]le, samuti koolkonnale ja pühendatuse astmele on [[trikāja]] kehastused erinevad, kuid olemuslikult ühed.
[[Pilt:Medbud BuddhaManjushri.jpg|right|thumb|Bodhisattva MandzhusrhiMandžušrī]]
 
 
[[Kategooria:Budism]]
 
[[de:Manjushri]]
[[es:Manjushri]]
43. rida ⟶ 39. rida:
[[pt:Manjusri]]
[[ru:Манджушри]]
[[sv:Monju-Bosatsu]]
[[vi:Văn-thù-sư-lợi]]
[[zh:文殊菩萨]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mandžušrī"