Mandžušrī[1] on mahajaanas ja vadžrajaanas mütoloogiline bodhisattva.

Mandžušrīd tuntakse ka nimede Mandžughoša (sanskriti keeles mañjughoṣa ‘meeldivahääleline’), Mandžunātha (mañjunātha ‘meeldiv avitaja’), Vāgīšvara (vāgīśvara ‘kõne isand’) jt all. Mandžušrī epiteediks on ‘tõeline prints’ (sanskriti keeles kumārabhūta). Mandžušrī nimi esineb juba esimestes mahajaana tekstides, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel e.m.a.

Manjusri Painted.jpg

Mandžušrī on kesksel kohal «Lootossuutras», kus ta meenutab eelmiste budade tegusid, ja Vimalakīrtinirdeśa-sūtra’s, kus ta osutub ainsaks Šākjamuni õpilaseks, kes on arukuselt võrdväärne bodhisattva Vimalakīrtiga. Gaṇḍavyūha-sūtra’s on Mandžušrī koos Samantabhadraga 5000 bodhisattva juhiks ja selle suutra peakangelase Sudhana esimeseks hüvesõbraks.[2]

Legendi järgi oli Mandžušrī loendamatuid kalpasid tagasi vaga kuningas ühel kaugel idas asuval buddhaväljal. Temas tärkas virgumismeel ja ta otsustas jääda bodhisattvana sansaarasse senikauaks, kuni ei jää ühtegi vabastamist vajavat olendit.

Vadžrajaanas on Mandžušrī koos Avalokitešvara ja Vadžrapāniga üks kolmest tähtsamast bodhisattvast. Ta on ühe vanima vadžrajaana teose, Mañjuśrī-mūlakalpa, keskne tegelane.

Mandžušrī kehastab mõistmist ja tavaliselt kujutatakse teda kauni India printsina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat mõistmisemõõka, mis lõikab läbi teadmatuse, ja vasemas käes ületava mõistmise suutra.

Vadžrajaanas on tema raevukaks esinemiskujuks Jamāntaka.

Mandžušrī kultus on eriti populaarne Tiibetis ja Hiinas, kus ta esineb paljude legendide tegelasena.

Tiibetis on Mandžušrī maisteks kehastusteks peetud sakja koolkonna eestseisjaid ja geluki koolkonna rajajat Tsongkhapad.

Hiinas on talle pühendatud üks neljast budismi pühast mäest, Wutaishan.

Nepalikeelse "Svajam-bhū Purāna" järgi tuli Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt Hiinamaalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära Nepalis asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja, andes Nepalile laia ja viljarikka Katmandu oru.

Tiibeti "Kandžuris" on Mandžušrīle pühendatud enam tekste ja ruumi kui ühelegi teisele bodhisattvale. Laamad seavad ta seadmuse kaitsjana bodhisattvate rea etteotsa. Mõnedes tantrates võtab ta kuulajana vastu joogajuhiseid. Talle omistatakse kõnelused Buddhaga ja seostatakse tarkusga, mis jõuab meie teadvusse läbi tekstide, mille vahendusel räägib meiega Mandžušrī isiklikult.

Erinevaid õpetlasi Indias, Nepalis, Tiibetis ja Hiinas on peetud Mandžušrī taaskehastusteks. Mandžušrī kuulsate kehastuste hulgas on ka Ātiša (980–1052).

Sikkimis on praeguse kuningate dünastia asutaja kanoniseeritud Mandžušrī kehastusena. Mandžušrī on üks rahulikest jumalustest (tiibeti zhi-na). Raevuka jumaluse vormis (tho-no) kehastub ta Vadžra Bhairavane, "Auväärt Välgu-noolne".

Thankadel tavaliselt istub Mandžušrī buda asendis lootos troonil. Vabalt langev siidist rüü, kullast kaunistused kalliskividega ja rikkalikult ilustatud kuldne peaehe näitavad, et Mandžušrī on kuninglik prints. Ta kehast kiirgub vikerkaarevärvides aura ja müstiliselt roheline, tumepunasega ääristatud nimbus osutab tema muutumatule ja igikestvale vaimsusele.

Mandzhusrhi thankade allosas on tavaliselt kujutatud Tarkuse kalliskivijärve. Veest kiirgub kalliskivide sära, mõlemas ülemise kalda nurgas on Kolm Kalliskivi, Kolm Aaret (skt. triratna) Buddha, (Dharma) Seadmus. Ülemises nurgas Mandžušrī mõõga kohal on kujutatud tavaliselt dhjaanibuddha Amitābhat, piiritu valguse buda. Taši Laamasid ehk Pantšen-laamasid peetakse Amitābha kehastusteks. Amitābha punane värv tähistab Amitābha sarnasust Päikesega, mis valgustab meie maailma. Amitābha enese virgutavat, nähtamatut valgust, tähistab Päikese salajane loomus Amitābha valitseb läänepoolse paradiisi, Devatšani üle. Ta istub buda asendis lootos troonil ja hoiab käes anumat surematust andva amritaga.

Teises ülemises nurgas thankadel on tihti dhjaani-buda Vadžrasattva, "Jumalik Õilsameelne", idasuuna valdaja. Paremas käes hoiab too Vadžrasattva, dordžed (sanskriti vadžra), muutumatuse tähist, ja dilbut, jumaliku ületava kangelaslikkuse tähist, vasakus käes. Ka tema istub buda asendis lootos troonil ja nagu Amitābha ja Mandžušrī, kiirgab vikerkaaretaolist aurat ja nimbust. Ta on valge, sest valge on idaga seonduv värv.

Trikāja, "Kolme keha". Amitābhat seostatakse dharmakājaga, Vadžrasattvat Sambhogakājaga ja Mandžusrhid nirmanakājaga. Vastavalt jumaluse mandalale, samuti koolkonnale ja pühendatuse astmele on trikāja kehastused erinevad, kuid olemuslikult ühed.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. sanskriti keeles mañjuśrī ‘meeldiv suursugusus, magus õnn’; tiibeti keeles ’jam dpal dbyangs; hiina keeles ⽂殊師利 wenshushili; jaapani keeles monjushiri
  2. Ida mõtteloo leksikon: Mandžušrī. [1]