Nõukogude tööpataljonid Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Eestis asunud ehituspataljonide isikkoosseis koosnes:
*[[kontroll-filterlaager nr 0316|kontroll-filterlaagrisse nr 0316]] (selle jaoskonnad asusid Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal) saadetud "kodumaareeturid", sõjavangid ja tsiviilisikud ning Saksa vangilaagrites olnud punaarmeelased (niinimetatud "erikontingent")
*1946. aastal [[Molycorp Silmet|Kombinaadi nr 7]] (hilisem [[Sillamäe tehas]]) käsutusse saadetud baltlastest Saksa sõjavangid
* kutsealused [[repatriandid]] (s.o Saksamaalt jt riikidest tagasi pöördunud isikud)
* paljud 1944.–1945. aastal Eestist mobiliseeritud eestlased
* pärast [[63. Eesti tagavaralaskurpolk|63. Eesti tagavaralaskurpolgu]] likvideerimist ja [[41. Eesti kaardiväelaskurkorpus]]e (niisugust nime kandis [[8. Eesti Laskurkorpus]] 1945. aasta suvest alates) koosseisu vähendamist ehituspataljonidesse saadetud eesti sõjaväelased.<ref name="Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis">[http://www.epl.ee/artikkel/452784 PEETER KAASIK: Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis 1944–1950]</ref>
Pataljonides teenisid (ka paljudel ohvitseriametikohtadel) peamiselt NSV Liidu kodanikest endised sõjaväelased, kes olid sakslaste kätte vangi langenud ning Punaarmee poolt vabastatud. Ametlikult nimetati neid "[[repatriant]]ideks". Kui nad end pataljonides heast küljest näitasid ning mitmeaastase uurimise järel ei leitud, et nad oleksid "end vangisoleku ajal kompromiteerinud", said nad aastatel 1947–1948 oma endise auastme tagasi.
[[1946]]. aasta alguses saadeti [[tööpataljonid]]esse "teenima" ka seni [[GULAG]]-i laagreis kinnipeetud Balti riikide kodanikud, kes langesid Punaarmee kätte vangi Saksa poolel võideldes.
Vastavalt NSV Liidu Riigikaitsekomitee määrusele 3. detsembrist ja NKVD käskkirjale 14. detsembrist 1944 moodustati [[1944]]. aasta detsembris NKVD ehitusvalitsus ""[[Baltvojenmorstroi]]“<ref name="Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis"/>.▼
▲Vastavalt NSV Liidu Riigikaitsekomitee määrusele 3. detsembrist ja NKVD käskkirjale 14. detsembrist 1944 moodustati [[1944]]. aasta detsembris [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] (NKVD) ehitusvalitsus
3. detsembril 1944 moodustas [[NSV Liidu Riiklik kaitsekomitee]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti mereväebaaside ehitusvalitsus]]e [[Baltvojenmorstroi]], Balti Laevastiku mereväebaaside ning [[Tallinna merekaitsepiirkond|Tallinna]] ja [[Riia merekaitsepiirkond]]ade rannakaitse taastamiseks ja ehitamiseks, keskusega Tallinnas.▼
▲3. detsembril 1944 moodustas [[NSV Liidu Riiklik kaitsekomitee]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti mereväebaaside ehitusvalitsus]]e [[Baltvojenmorstroi]]
==Tööpataljonid sõjaväeehitustel==
| |||