Viktor Hion: erinevus redaktsioonide vahel

'''Viktor Hion''' [[VR II/3]] ([[25. aprill]] [[1902]] [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi]] – [[24. juuli]] [[1969]] [[Tartu]]) oli [[eesti]] [[arst]] ja [[Eesti NSV]] riigitegelane.

Võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] Laiarööpmelise Soomusrongi nr. 2 koosseisus. Soomusrongil kandis ta nime '''Viktor Joon''' ja selle nime all on teda 1920. aastal autasustatud ka [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga. Sõjakaaslaste mäletamise järgi oli ta vahva ja kartmatu sõdur.<ref>Soomusrong nr. 2 Vabadussõjas: Soomusronglaste mälestused. Koostajad Edvin Reinvaldt ja Tõnis Kint. Tallinn: Menu Kirjastus, 2009</ref><ref>Eesti Vabadusristi kavalerid. Tallinn 1935 (lk. 364)</ref>.

Ta lõpetas aastal [[1920]]. aastal [[Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium]]i<ref>http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1920</ref> ja aastal [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]]. Alates [[1927]]. aastast ([[Alfred Fleisch]]i ajal) oli Hion Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi assistent.

[[1939]] valiti [[Tartu linnavolinike loend (1939)|Tartu linnavolinikuks]]. Politseidirektori otsusega 21. oktoobrist 1939 keelati Viktor Hionil viibimine [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] piirkonnas, välja arvatud [[Paide]] linn, kuna ta oli avaldanud sihilikku lugupidamatust valitsusvõimude tegevuse kohta ja halvustanud Eesti Vabariigi kehtivat seaduslikku korda.<ref>Dr. V. Hion Paidesse asumisele. Rahvaleht, 25. oktoober 1939, nr. 251, lk. 1.</ref>.

Hion oli [[ENSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|I]] ja II koosseisu saadik.

[[1950]]–[[1951]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i Tervishoiu Instituudi direktor ja 1950–1952 Tartu Ülikooli hügieenikakateedri juhataja. 1955–1965 Tallinna Epidemoloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni TUI hügieenisektori juhataja. Tema uurimisobjektiksuurimisobjekt oli [[alkohol]]i toime sisenõristusnäärmete ja [[närvisüsteem]]i mikrostruktuuridesse. Ta on käsitlenud ka sotsiaal- ja koolihügieeni.

== Avaldatud artikleid ==

*Parandamatute haigete surmamisest ja steriliseerimisest. Tervis 1934;(6):87–90.

*''"Fašistliku terrori mõju rahva tervishoiusse Eesti NSV-s".'' Raamatus: Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1947:449–463.

Ajakirjanik [[Ene Hion]] on tema tütar. Matemaatikja matemaatik [[Jaak Hion]] on tema poeg.

== Viited ==