Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
40. rida:
Mõnikord on seda pidulikku ehitamise algust aetud segi kaks aastat hiljem [[Peeter Suure Merekindlus]]es kavandatuga.<ref>[[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1914–1940". [[Olion]], Tallinn 1993. Lk 23</ref> Nurgakivi paneku tseremoonia merekindluses pidi toimuma [[Meresektor]]i osas 13. juuli 1914 (vkj 30. juuni 1914) ennelõunal [[Naissaar]]el ja [[Lõunasektor]]i osas [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna mererinne|Mere-]] ja [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna maarinne|Maarinde]] ühendjuhtimiskeskuses pärastlõunal [[Vääna-Viti]]l.<ref>[[Eduard von Dellingshausen]]. "''Im Dienste der Heimat. Erinnerungen des Freiherrn Eduard von Dellingshausen''". Ausland und Heimat. [[Stuttgart]] 1930</ref> Läheneva [[Esimene maailmasõda|sõja]] tõttu jäi keisri osalemine ära ning merekindluses pidulikku üritust ei toimunudki.
==Laskemoonalaod==
1911. aasta projekti järgi kavatseti mereväebaasi kesklaskemoonaladu paigutada mere arvelt tublisti laiendatavatele Paljassaartele. Kompleksi ohtlik lähedus baasile sundis aga sellest plaanist loobuma.
1914. aastal hakati aga [[Katleri mõis]]a lähedale [[Maarjamäe paekallas|Maarjamäe klindinõlva]] loodus- või tehisjäärakutesse ehitama nelja ladu, mis oleksid hiljem kaetud pealt pinnasega. [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna maarinne|Maarinde]] jaoks ehitati kõrval kaks tunnelladu. Hiljem jäid need ehitised pooleli ja on tänaseks osaliselt varisenud sisse.
Praegusest [[Nõmme turg|Nõmme turust]] [[Kirre|kirdes]] hakati [[Mustamäe nõlv]]a ehitama kolme tunnelladu – kaks neist mereväe ja üks PSM Maarinde jaoks. Tänaseks on kõik need varisenud kokku. Tunnelladusid kavandati ka [[Viimsi Lubjamägi|Viimsi kõvik]]u nõlva, kuid nende ehitust isegi ei alustatud.
Suurim mereväe laokompleks kavandati aga [[Mäeküla klint|paeklindi nõlva]] [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka küla]] ja [[Tabasalu]] vahele.
{Vaata|Astangu tunnellaod}
{{pooleli}}
| |||