Avaliku elu tegelane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
== Andmete avaldamine ==
Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda [[isikuandmete kaitse seadus]]est. Isikuandmed loetakse avalikustatuks juhul, kui nende põhjal on võimalik isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.<ref>[http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/01_Seisukoht__igusrikkumise_puudumise_kohta_ja_soovitus_hea_halduse_tava_j_rgimiseks_Pol...__detsember_2007.pdf Õiguskantsleri vastus politseiametile] detsember 2007 </ref>. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses [[ülekaalukas avalik huvi|ülekaalukaavaliku huvi]]ga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. <ref>[http://www.ohtuleht.ee/
[[Euroopa inimõiguste konventsioon]]i artiklis 10 tagatud [[ajakirjandusvabadus]] tähendab, et [[ajakirjandus]] peab saama avaldada [[info]]t, mis aitab kaasa [[debatt|debatile]] demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab [[poliitik]]ute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse [[uudishimu]] rahuldamist kellegi [[eraelu]] detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga [[majandushuvid]], mis ei kaalu üles inimese huvi [[eraelu puutumatus]]ele.<ref>[http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/02_Soovitus_Andmekaitse_Inspektsioonile_teabevaldajate_poolt_ajakirjandusele_edastatava_avaliku_teabe...__detsember_2007.pdf ] Õiguskantsler Andmekaitse inspektsioonile. dets 2007</ref>
| |||