Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
24. rida:
Vanasadamas sai sõja ajal (1916) suuri alasid endale aga hoopis [[Peeter Suure Merekindlus]], kes rajas olemasolevatesse ehitistesse oma suurtükiväe laskemoonaladusid, garaaži, ratsahoovi jms ning ka oma kesklao. Viimase uus [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] võrgustik ühendati [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]aga, mis omakorda oli ühenduses kogu merekindluse raudteede võrguga.
==Põhjamuul (hiljem Kivisild ja [[Katariina muul]]), [[Suur Puusild]] ning linnak Väikesel Paljassaarel==
Muuli hakati 1913. aastal ehitama suuresti sarnasena 1911. aasta projektis olevaga, ent veidi enam liigendatuna. Muul rajati risti saare eriliste looduslike eeldusteta idarannaga. Muul oli kavandatud ainult [[lainemurdja]]na ja seal polnud [[kai]]kohti. Kokku jõuti rajada umbes pool [[Kilomeeter|kilomeetrit]] muuli (kavandatud oli umbes 2,5 [[Kilomeeter|km]] pikkune).
{{Vaata|Katariina muul}}
Muulist 100 [[Meeter|m]] [[lõuna]] poole rajati sellega rööbiti puidust lai sadamasild (hiljem tuntud kui [[Suur Puusild]], mille varemed on tänapäevalgi näha). Sillale paigaldati 750-mm [[kitsarööpmeline raudtee]], mis teenindas ehitusaegset linnakut. Raudteed oli kokku umbes 300 [[Meeter|m]]. 1921. aastal ehitas Tallinna Sadamavalitsus Suurelt Puusillalt läbi madalmere Suurele Paljassaarele uue raudtee (kokku umbes 3 [[Kilomeeter|km]]), et viia [[Vanasadam]]ast ära linna ohustavad [[Meremiin|miini]]laod.
[[Belgia]] ehitusettevõte [[Ackermans & van Haaren]] rajas saare idarannikule valdavalt puitehitistega ehitusaegse linnaku. Selle ehitised ([[veetorn]], pumbajaam, vedurikuur jm) teenindasid peamiselt lähikonnas olevaid ehitusmaterjalitehaseid ja -ladusid.
1918. aastal jäid muuli ja linnaku ehitustööd seisma. Linnak müüdi 1920. aastatel peamiselt Paljassaarte asukaile ehitusmaterjaliks, osasid ehitisi kasutas [[Eesti merevägi]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalve]]. Lõplikult lammutas vanad ehitised [[Punalipuline Balti laevastik|Nõukogude merevägi]]. Tänapäeval on linnakust oletatav vaid ühe [[Sepikoda|sepikoja]] vare.
==Keisri külaskäik ja Keisripaviljon==
Muul ja selle ehituslinnak olid tõenäoliselt esimesed, mida hakati mereväebaasis ehitama. Arvatavasti seepärast viidi siin läbi mereväebaasi nurgakivi (põhjakivi) paigaldamise tseremoonia. Üritus ise toimus 12. juulil ([[vkj]] 29. juunil) 1912<ref>"Keiser Peeter Suure sõjasadama põhjakiwi panemine". [[Päevaleht]], 30. juuni 1912 ([[ukj]] 13. juuli 1912)</ref>, kogu programm kestis Tallinnas mitu päeva. Kohal oli ka keiser [[Nikolai II]], kes oma käega paigaldas põhjakivi ja nimetas uue baasi ametlikult Peeter Suure Sadamaks.<ref>"Päewauudised. Keiserlik käsukiri Tallinna sõjasadama nurgakiwi panemise puhul". [[Tallinna Teataja]], 2. juuli 1912 ([[ukj]] 15. juuli 1912)</ref>
Keisrile ja tema kaaskonnale rajati tseremoonia ajaks uued (ent siiski ajutisema iseloomuga) ehitised. Peahoone püstitati tulevase peamuuli alguskohale. Edasise ehituse aegu kasutas hoonet kontorina Belgia ehitusettevõte Ackermans & van Haaren, kuid veel 1920. aastatel teati seda Keisripaviljonina. 1922. aastal jäeti kehvas seisukorras ühekorruseline paviljon kui riigile vajalik müümata. Tõenäoliselt lammutati paviljon lõplikult 1925-1926. aasta muuli ümberehituse käigus.
Mõnikord on seda pidulikku ehitamise algust aetud segi kaks aastat hiljem [[Peeter Suure Merekindlus]]es kavandatuga.<ref>[[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1914–1940". [[Olion]], Tallinn 1993. Lk 23</ref> Nurgakivi paneku tseremoonia merekindluses pidi toimuma [[Meresektor]]i osas 13. juuli 1914 (vkj 30. juuni 1914) ennelõunal [[Naissaar]]el ja [[Lõunasektor]]i osas [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna mererinne|Mere-]] ja [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna maarinne|Maarinde]] ühendjuhtimiskeskuses pärastlõunal [[Vääna-Viti]]l.<ref>Eduard von Dellingshausen. "Im Dienste der Heimat. Erinnerungen des Freiherrn Eduard von Dellingshausen". Ausland und Heimat. [[Stuttgart]] 1930</ref> Läheneva sõja tõttu jäi keisri osalemine ära ning merekindluses pidulikku üritust ei toimunudki.
{{pooleli}}
| |||