Redaktsioon: 27. mai 2016, kell 15:29 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P link par (+masintoim) using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuli 2016, kell 17:01 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P →‎Rotalia Tartus: olderman typo Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
74. rida: Veebruaris üüriti ajutine korter Narva tänav 137 asuvasse hoonesse ning Berliinis otsustatud sooviavalduste põhjal võeti vastu uued lihtliikmed: Voldemar Bachmann (hiljem Ojamaa), K. Einer, August Eslas, Gleb Jakobson, Abel Käbin, Peeter Kind, [[Tõnis Kint\|Tõnis Kind]], A. Oja, [[Aleksander Onno]], Jüri Rebane, Elmar Roger, Nikolai Roosa (hiljem [[Enn Terasmäe]]), Robert Ruus, Jakob Velitar ja J. Viilup. 29. aprillil 1924 otsustas Berliini konvent vastavalt [[~~olderman~~Oldermann\|oldermanni]]i esildisele kõik lihtliikmed vastu võtta tegevliikmeteks, mis tegelikkuses sai teoks Tartu tegevliikmete ja vilistlaste osavõtul 24. mail – seega vahetult pärast Tartu Ülikooli poolset põhikirja kinnitamist. 31. mail ja 1. juunil 1924 peeti Tartu hotellis Livonia esimene kommerss, millele eelnenud erakorralisel koosolekul otsustati korporatsioon Rotalia Tartu konvendi loomine ning valiti ka esimesed ametnikud. Esmakordselt lehvis sinine-must-roheline lipp Eesti ülikoolilinnas – ajaloolises Tartus. Kõige aktiivsemaks muutuski Rotalia tegevus Tartus, kus liikmeskond asus kohe jõudsalt kasvama. 1. oktoobril 1924 koliti uude konvendikorterisse Lille 3, mis oli Rotalia koduks kaheksaks edukaks aastaks. Eelnevalt asus seal baltisaksa korporatsioon Fraternitas Rigensis, kes liikmete vähesuse tõttu Tartus, lahkus Riia Polütehnikumile lähemale.<ref>Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu, 2012. ISBN 9789985994139</ref>

Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel