Jaan Grünberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P link par (+masintoim) using AWB |
||
25. rida:
Jaan Grünberg oli pärit Rannu vallast põllumehe perekonnast. Üldhariduse omandas ta [[Tartu]]s alg- ja linnakoolis. Isa surma tõttu tuli tal õpingud 1904. aastal lõpetada ning asuda tööle. Grünberg töötas trükiladujana K. Söödi trükikojas ning metallpärgade kujundajana, õppides töö kõrval [[Kristjan Raua stuudio]]s joonistamist ja maalimist.
Pärast [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] osalemist alustas 1920. aastal õpinguid [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] õpilasena, tema surma järel 1925 jätkas [[Ado Vabbe]] juures. 1926. aastal pärast kooli lõpetamist sõitis Grünberg kooli stipendiumiga [[Prantsusmaa]]le, kus külastas koos oma lähedase sõbra [[Eduard Wiiralt]]iga [[Itaalia]]t. Prantsusmaale jäi ta kuni 1933. aastani, mil naasis kodumaale, kus oli konkursil osaledes saanud abiõppejõu koha Pallases. Ametisse valiti vaid aastaks, kuid 1935. aastal õnnestus Grünbergil asuda koos [[Hando Mugasto]]ga graafikaõppejõu kohale.
1937 siirdus Grünberg koos abikaasa ja väikese tütrega taas [[Pariis]]i, kuhu jäi 1939. aastani. Pariisi elades võttis ta aktiivselt osa nii kodu- kui välismaistest kunstinäitustest. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] puhkedes pidi Grünberg välismaalasena Prantsusmaalt lahkuma ning koos Wiiraltiga tulid nad tagasi Eestisse. Mõlemad asusid elama Tallinna ning astusid [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]u liikmeks. 1943. aastal tabas Jaan Grünbergi aju[[insult]], mille tagajärjel kaotas kunstnik ühest silmast nägemise ning vasak käsi jäi osaliselt halvatuks.
1944. aastal põgenes perekond Rootsi, kus nad elasid Põhja-Rootsis [[Bollnäs]]is ning 1957 kolisid [[Uppsala]]sse, kus kunstnik 12 aastat hiljem suri.
==Looming==
Jaan Grünbergi looming koosneb peamiselt [[impressionism|impressionistlikus]] laadis maalitud maastiku- ja lillemaalidest.<ref name="EKM, 1969" />
Tema esimese Pariisi perioodi looming on peaaegu tundmatu. Naasnud Tartusse hakkas teda eelkõige huvitama [[maastikumaal]], haruldasemad olid [[natüürmort|natüürmordid]] ja [[akt (kunst)|aktimaalid]]. 1930-ndatel kujunes ta Eesti kunstipildis arvestatavaks maastikumaalijaks. 1930-ndate teisel poolel taas Prantsusmaal viibides muutus kunstniku [[palett]] heledamaks ja käsitluslaad impressionistlikumaks.<ref name="ekm, 1999" /> Eelistatuimaks tehnikaks sai kunstnikule [[monotüüpia]]. Jaan Grünberg saavutas selles tehnikas märkimisväärse meisterlikkuse, mida märgati ka Pariisi kunstigaleriides.<ref name="ekm, 1999" />
Naasnud sõjaaegsesse Eestissse muutus kunstniku värvikooslus raskepärasemaks ning muutus ajastu ängist mõjutatuna kohati lausa monokroomseks.<ref name="ekm, 1999" /> Äreva aja ja haiguste tõttu, millega kaasnesid nägemishäired, lõi kunstnik viimastel kodumaa aastatel vaid üksikuid teoseid.<ref name="ekm, 1999" />
Rootsis oli tema loominguks peamiselt väikesemõõdulised [[õlimaal]]id, enamasti fantastilised värviimpressioonid looduse motiividel tumerohelistes, sinistes, oranžides ja punastes värvides. Omaette peatükina tõusevad kunstniku hilisloomingus esile tugeva emotsionaalse laenguga nägemuslikud kompositsioonid.<ref name="ekm, 1999" />
54. rida:
{{Pallase koolkond}}
{{JÄRJESTA:Grünberg, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]]
| |||